Juta Lopp – koolitaja, keda tahaks lihtsalt kallistada

Juta Lopp usub, et kui inimesele on antud oskus oma teadmisi teistega jagada, siis tuleb seda kasutada. Temale on see oskus ilmselt sündides kaasa antud, sest juba 6. klassi tüdrukuna aitas Juta pinginaabril astmevaheldusest aru saada. Viimase paarikümne aasta jooksul on Juta aga õpetanud sadu, kui mitte tuhandeid aiandushuvilisi.

Eesti Maaülikoolis aianduse erialal magistrikraadi saanud ja Tartu Ülikoolis kutseõpetajaks õppinud Juta töötab alates 2005. aastast Räpina Aianduskoolis kutseõpetajana. Tema käe all omandavad aiatarkust nii tasemeõppesse tulnud täiskasvanud kui ka täienduskursustel ja õppepäevadel osalevad aednikud ja aiandushuvilised. Teemade ring, mida Juta valdab, on muljetavaldav: viljapuude ja marjapõõsaste hooldamine ja lõikamine, marjakasvatus, vaarika- ja maasikakasvatus, mesindus. Loomulikult rakendab Juta oma teadmisi ka ise praktikas. Ta on juhatuse liige Tagametsa Mahe OÜ-s, kus kasvatatakse köögi- ja puuvilju ning tehakse neist mahla.
Räpina Aianduskooli täienduskoolituse metoodik ja koolitusjuht Eda Gross ütleb, et Juta on ääretult töökas ja väga tagasihoidlik, uudishimulik, sihikindel ja kohusetundlik, mistõttu jõuab palju. „Aianduskooli täiskasvanute koolitusmaastikul on Jutal oluline roll, sest ilma temata oleks see tunduvalt kesisem. Mulle sümpatiseerib Juta juures see, et ta on abivalmis, positiivne ja alati õppijat toetav ja inspireeriv. Ta ei näita ennast kõike teadva inimesena, vaid juhendab, kuidas probleemile või küsimusele lahenduse saaks otsida, seejuures leiab Juta, et ka eksimine on ok,“ iseloomustab Eda kolleegi. Ta lisab, et Juta oskab toetada õppija enesearengut nii oma rahulikkuse, mõistvuse, innustava ja toetava sõnaga kui ka uudishimu tekitamise, praktiliste oskuste ja näidetega.

Küsimustele vastab Juta Lopp.
Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud õppija vajab julgustamist ja head sõna, nagu me kõik. Vahel tundub, et täiskasvanu motivatsiooni hoidmine on isegi keerulisem kui noorel, sest nii kergesti tekib tunne, et ei ma ei saa hakkama. Tuleb näidata, et ka väikesed sammud viivad edasi. Alati ei ole vastust võtta, siis tuleb koos arutades ja otsides jõuda vastuseni. Teisalt on täiskasvanud õppija tihti väga iseteadev ja oskab küsida konkreetseid küsimusi. Tal on eesmärk ja siht paremini paigas ning siis on vahel vaid vaja panna ta enda teadmistepagasist leidma puuduvat infot või ideid edasi tegutsemiseks.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine annab alati juurde uusi teadmisi, sest iga täiskasvanud õppija tuleb koolitusele oma teadmistepagasiga, mis on väga väärtuslik. Ei saa ainult ise loengut pidada, vaid tuleb kuulata, mida koolitatavad arvavad ja teavad. Tagasiside koolituse lõppedes aitab uusi koolitusi paremini planeerida. Kui korraldada koolitust teemal, mida ise väga põhjalikult ei valda, siis kogu koolituse ettevalmistus ja läbiviimine annab endale samuti palju uusi teadmisi.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Neid hetki on mitu ja need on mõnikord pisikesed asjad. Vahel tuleb see tunne koolituse keskel – võralõikust õpetades töötame alati grupiga kellegi aias. Osalejad on puude juures ametis ning küsivad aeg-ajalt minult ja kaaslastelt nõu. Ja siis kuulen kellegi siirast rõõmuhüüatust: „Ei olegi raketiteadus, tegelikult on ju nii lihtne!!!“
Teine hetk on see, kui loen õppurite tagasisidet. Ei saa olla kõigile meele järele ja on ka väga kriitilisi arvustusi, aga kui keegi kirjutab, et jäi koolitusega väga rahule, siis teeb see tuju heaks. On olnud ka neid, kes küsivad, mis koolitust ma järgmisena teen ja nad kindlasti tahaksid veel minu koolitusele tulla. Ja kas saab olla veel suuremat äratundmist, kui ülekoolilises õpetajate tagasisides tuleb selline tekst: „Valikainete õpetajad ... Juta Lopp – neis tundides tundsin, et olen 100% õiges kohas. 200% motivatsiooni laeng. Neid tunde võiks rohkem olla. Aitäh ...ja tahaks lihtsalt kallistada!“

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Kuigi me sõltume nutimaailmast, vajame ka lihtsaid praktilisi oskusi. Neid ma õpetangi. Mulle tundub, et järjest enam tunnevadki inimesed puudust praktilistest oskustest ja nende õppimisest vahetu kontakti kaudu.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma