Sekretär-raamatupidajast talupidajaks. „Kõik, mida elu pakub, tuleb vastu võtta!“

Janika Viidebaum (36) on õppinud sekretär-raamatupidaja, kuid ta pole päevagi neis ameteis töötanud. Elu sundis hoopis õppima põllumajandust ja veisekasvatust.„Ema rääkis oma eluajal kogu aeg, et ühel päeval tuleb minul talupidamine üle võtta. Võtsin selle teadmiseks, aga ega ma ei arvanud, et see vastutus mulle nii ruttu tuleb,“ lausub Janika. Esimest korda alustas Janika Olustveres veisekasvatuse erialal õpinguid 2017. aastal. „See oli nagu a ja b õppimine. Kõik oli võõras, kogemused puudusid,“ meenutab ta. Õpingud jäid pooleli.
2018. aasta jaanuaris saabuski aeg, kui pärast ema surma tuli Janikal üle võtta veisekarja aretus ja kasvatamine. See sundis veelgi enam õppima ja Janika läks teisele katsele. Kuid ta vastutas ka talus tehtavate tööde eest ja kuna tööliste töötahe oli sel ajal kõikuv, tuli Janikal endal palju laudas tegutseda. Ka teine katse Olustveres jäi pooleli.2019. aastal olid Janikal juba kogemused, kuid erialast haridust mitte. Ametlikult noortalunikuks saamiseks oli omajagu kriteeriume ja üks neist oli ka vastav haridus. „Tuli, nui neljaks, õppima asuda,“ ütleb Janika. Ta kandideeris taas lähimasse kooli, kuid seal olid kohad täis ja registreerimine lõppenud. Aastat ei saanud raisku lasta ja Janika registreeris end Järvamaa Kutsehariduskeskusesse Säreveres. Ka seal oli õppetöö alanud, kuid Janika võeti lahkelt vastu. Ta on igal koolipäeval sõitnud 50 kilomeetri kaugusele õppima ja tulemus on käegakatsutav. Janika ütleb, et sel aastal püüab ta lõpuks ametlikult noortalunikuna isalt kogu talupidamise üle võtta. „Sellega kaasnev vastutus on kordades suurem, aga väljakutsed ongi ületamiseks ja kõik, mida elu pakub, tuleb vastu võtta,“ leiab Janika.

Mida õppimine Teie elus muutis?
Õppimine andis mulle rohkelt praktilisi oskusi ning palju uusi toredaid tuttavaid ja sõpru. Suhtlus on väga tihe. Iga kursusega on tekkinud grupivestlused, kuhu igaüks oma rõõme ja muresid jagab. Kuna tegutseme samas valdkonnas, siis mured kattuvad. Kui keegi oma murest räägib, siis kamba peale leitakse lahendus. Järgmine kord on juba lihtsam sellises olukorras tegutseda. 

Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Just tänu õpingutele ja isa talus praktiseerimisele on tekkinud heas mõttes kahetsus, et miks ma juba varem selle alaga tõsisemalt ei alustanud. Ema uskus minusse ja mu töötahtesse algusest peale. Isa on veidi kangema iseloomuga ja talle tuli veel tõestada. Kuigi ta andis mulle üpris vabad käed meie piimakarjakasvatuse juhtimisel, siis tõestada tuli ikka, et olen vääriline ema töö jätkamiseks. Õppida on iga päev ja uus olukord loomakasvatajana sunnib iga päev kõigega kursis olema. Väikseimadki eksimused võivad viia tegutsemise lõpetamiseni.

Loo autor: Tanel Raig