Raplamaa aasta õppija Illi Smolina (32) tunneb siirast rõõmu kõige üle, mis õppimine tema ellu on toonud ja seda pole hoopiski vähe. Alustagem kasvõi sellest, et enam ei pea katkenud haridustee pärast häbenema ja vastu võtma töid, mis suuremat rõõmu ei too. Pooleli jäänud õpingud said lõpetatud Rapla Täiskasvanute Gümnaasiumis 2015. aastal, seda koos elukaaslasega, kes Illi õhutusel samuti koolitee ette võttis. Viis aastat tööd ja kohusetundlikku õppimist ning nüüd jätkuvad õpingud Järvamaa Kutsehariduskeskuse müügikorraldaja erialal. Teadmised kuluvad marjaks ära, sest vahepeal oli Illist saanud kaupluse juhataja ning nüüdseks on tal meelepärane hea palgaga müügiesindaja töö, mis annab võimaluse eneseteostuseks ja oma õpitud ja õpitavate oskuste rakendamiseks. „Õppida tahaks nüüd juba ka midagi muud peale müügitöö – ilmas on ju nii palju huvitavat,“ sõnab Illi optimistlikult. Samuti tunneb ta suurt tänutunnet kõigi suhtes, kes tema õppimist on toetanud ning rõõmu, et saab olla oma kahele pojale heaks eeskujuks.

Miks Te õpite?

Mind muserdas mõte madalast haridusest, sellega seonduvalt sai kannatada ka minu enesekindlus ja -hinnang. Kui seltskonnas puudutati hariduse teemasid, oli mul häbi tunnistada, et ma ei olnud oma kooliteed lõpetanud. Tööturul silma paistmisekski olid võimalused kasinad. Nüüd on olukord hoopis teine. Pärast gümnaasiumi lõppu uuesti edasi õppima asununa tunnen, et avanenud on uued uksed ja võimalused.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Võin öelda, et olen käinud maha pika ja pingutusterohke tee, aga kõik on olnud vaeva väärt. Jätkan pooleliolevaid õpinguid müügikorraldaja erialal sügisel, lisaks uued ja pingutust vajavad väljakutsed uuel ametikohal, kus kavatsen anda endast 110%, et kõik õnnestuks. Plaanin peale praeguse eriala omandamist kindlasti edasi õppida, aga mida, see selgub hiljem. Uksed on avatud, tuleb lihtsalt ise aktiivne olla. Täna ei kujuta ma oma elu ilma hariduseta ja sellega kaasnenud võimalusteta enam ette.