Helle Noorväli leiab, et koolitamine paneb proovile ka kogenud tegija

Helle Noorväli (68) on koolitajaks saanud nii-öelda töö käigus. Ta on töötanud Mõdrikul (praeguses Tallinna Tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituudis ja eelnevalt Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis) 45 aastat, millest 18 aastat pidas koolidirektori ametit. Suurema osa Mõdrikul töötatud ajast on Helle tegelenud ka täiskasvanute koolitamisega nii tasemeõppes kui ka täienduskoolituses. Kolleeg Tiia Murulaid kinnitab, et peamiselt finantsanalüüsi valdkonnas koolitav Helle on pikaajalise koolijuhi, lektori ja elukestva õppijana mentor ja eeskuju nii üliõpilastele, koolitatavatele kui ka kolleegidele, innustades neid pidevale enesearengule. „Helle on üle 20 aasta panustanud maakonna täienduskoolituse tegevustesse, sh õppekavade väljatöötamisse,“ tunnustab Tiia.
„Koolitajaks olemine on olnud minu jaoks alati tõsine väljakutse ja enda proovilepanek. Olen seda alati teinud hea meelega, kuid samas on sees teatav ärevus, et kas saan ikka seekord hakkama,“ kirjeldab Helle, keda president Toomas Hendrik Ilves tunnustas 2007. aastal Lääne-Virumaal kutsehariduse edendamise eest Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Enne koolitust tuleb võimalusel välja selgitada, keda hakkad koolitama, milline on nende teadmiste tase ning elu- ja töökogemus. Iga kord küsin, millised on inimeste ootused ja eesmärgid koolitusega seoses, ning vastavalt sellele kohandan ka oma materjale ja koolituse sisu. Samuti küsin pidevalt koolituse käigus õppijate tagasisidet. Kui tuleb täiendavaid küsimusi, siis proovin neile kas kohe või siis järgmisel korral vastata.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Iga koolitus on mulle suur proovikivi, sest pean ju valmistama ette koolitusmaterjalid, otsima uusi lähenemisi, uusi ja tänapäevaseid õpetamismeetodeid ehk ennast pidevalt arendama. Pean olema valmis vastama tööelus ettetulevatele küsimustele ja sageli otsima lahendusi üles kerkinud probleemidele. Eriti suurt pingutust on nõudnud õpetamismeetodite muutmine seoses hübriid- ja distantsõppega. Kuna koolitan finantsteemadel, mis nõuab ka arvutuste tegemist, siis on distantsõpe olnud väga suur proovikivi. Tundub, et distantsõpe täiskasvanute koolitamisel tuli selleks, et jääda. Kindlasti avardab selline õpetamis- ja koolitusmeetod koolitustele ligipääsetavust, mis on väga hea.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Neid hetki on kindlasti igal koolitusel ette tulnud, toon siinkohal välja mõned: jätkuv huvi minu koolituste vastu, aktiivne kaasatöötamine ja küsimuste esitamine (eriti on vau-tunne siis, kui olen suutnud lahendada koolitatava tööga seotud probleemi) ning loomulikult konstruktiivne, aus ja positiivne tagasiside. Ja kõige lõpuks erinäolised koolitatavad ise, kes on uudishimulikud, nõudlikud ja valdavalt heatahtlikud!

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Digioskus, meeskonnas töötamise oskus, õppimisoskus.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Distantsõppe laienemine, AI oskuslik ärakasutamine, õppimisvõimaluste avardamine kõikidele soovijatele, et olla kursis väga kiiresti toimuvate muutustega tööturul ja saada hakkama igapäevaelus.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma