Heili Västrikuga eesti keel selgeks! Ja mitte ainult

Heili Västrik (61) õpetab eesti keelt vene emakeelega täiskasvanutele. Lisaks keeleoskusele omandavad kursuslased palju muudki – põnevad õppekäigud Eesti eri paikadesse, teatrietendustele ja keelelaagritesse avardavad teadmisi Eestimaast ja meie kultuurist. Heili koolitajatee algas võimalusest osaleda Mainoris koolitusel, kus õpetati eesti keele õpetamist muukeelsele elanikkonnale. Aasta oli siis 1989. „Sel ajal oli see teema nii uus ja meie koolitajad õppisid koos meiega. Nii see algas! Olen tihti mõelnud oma koolitajakarjäärile ja võin öelda, et see teekond on olnud õpetlik, huvitav, arendav ja mul on palju täiskasvanud õppijatest sõpru.“
Alates 2004. aastast õpetab Heili Pärnumaa Kutsehariduskeskuses eesti keelt nii neile vene emakeelega õppuritele, kes keeleõppes esimesi samme teevad, kui ka neile, kel eesti keeles rääkimine ja kirjutamine juba üsna ladusalt välja tuleb – Heili õppegrupid on tasemetel A1 kuni B2. Alates aprillist 2022 on ta lektoriks ka kuuele ukrainlaste grupile.
Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koolitusjuht Gerli Ollino sõnab, et vene emakeelega õppijate õpetamine ja nende keeleoskuse arendamine on saanud Heili südameasjaks. „Nii mõnigi meie kooli õpilane on öelnud, et tänu Heilile hakkas ta aru saama eesti keelest ja huvi tundma nii eesti keele kui ka kultuuri vastu. Heili teeb oma tööd nii, et seda naudivad peale tema ka kursuslased ja kogukond,“ kinnitab Gerli.
Heili on osalenud ka mitmesugustes projektides. Näiteks on ta olnud eesti keele õpetajate mentor. Üheks tähtsamaks peab ta 2016/17. õppeaastal alustatud projekti „Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul“. Tema koostatud tegevuskava sisaldas lisaks tavapärasele keeleõppele ka õppekäike ja teatrikülastusi. Lisaks kaasas Heili õppekäikudele eesti keelt rääkivaid õpilasi, et suheldaks eesti keeles.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud õppijat on vaja palju toetada, sest mõnel on probleemiks vähesed õppimisoskused, teine jälle pole ammu istunud koolipingis, kolmas arvab, et kui on läbinud koolituse, on kõik selge. Lisaks on neil veel oma pereelu, töö. Kõike seda tuleb arvestada ja läheneda igale õppijale individuaalselt, aidata, toetada, leida usk, et kõik saab selgeks. Samuti tuleb arvestada, et täiskasvanud õppija on eneseteadlikum, tal on omad kogemused ja harjumused.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Arendab ja kuidas veel! Pean olema valmis küsimusteks, mis ei hõlma ainult keeleõpet. Pean oluliseks, et õppimise käigus edastan õppijatele nii teadmisi, oskusi kui ka väärtushinnanguid ja hoiakuid. Iga koolitus on erinev.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Neid on palju, aga viimastel aastatel on need seotud koroonapandeemiaga, mil tegime koolitusi veebis, samuti ukrainlaste koolitamisega, kes on väga õpihimulised. Eesti keele kursusel teeb rõõmu, kui õppija teatab, et läheb sooritama tasemeeksamit, ja siis saan sõnumi, et eksam on tehtud! See ongi suur rõõm! Mulle meeldib kasulik olla ja teadmisi jagada.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Digioskused.  Keelte õppimine. Koostöö ja sotsiaalsus.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Elukestev õpe. Loovus. Avatus uuele.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma