Hälis Värimäe: kui kutsutakse, siis tuleb minna!

Hälis Värimäe tegutseb Ida-Viru Ettevõtluskeskuses haridusprogrammi Ettevõtlik Kool koolitajana, õpetades lasteaia- ja üldhariduskooli õpetajaid nii Ida-Virumaal kui ka mujal Eestis. Ettevõtliku Kooli korraldatavate koolituste eesmärk on toetada õpetajaid olema oma töös ettevõtlikumad ja lähtuda lapsest. Muidugi on Hälis ka ise ettevõtlik – tal on MTÜ Rõõmukool, mis keskendub laste arendamisele alates beebieast lõpetades kooliminejatega. Lisaks on Hälis Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud, kus ta õpetab pedagoogika eriala õpilasi.
Hälis peab koolituste planeerimisel väga oluliseks, et õpiväljundite saavutamiseks kasutataks tõhusaid õppimise meetodeid. „Inimeste aega ei tohi raisata, iga hetk koolitusel peab olema kasulikult ja praktiliselt veedetud,“ kinnitab Hälis.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Minu teekond koolitajana sai alguse üheksa aastat tagasi, kui Ettevõtliku Kooli programmi vastu hakati huvi tundma väljaspool Ida-Virumaad. Teiste maakondade koolid ja lasteaiad soovisid kuulda meie võrgustiku kogemust ja kutsusid koolitama. Olen seda meelt, et kui kutsutakse, siis tuleb minna. Läbi kivide ja kändude sai kolleegide abiga tehtud esimesed koolitused. Hea meelega rohkem ei olekski teinud, aga kedagi teist polnud ka saata. Aja jooksul olen õppinud seda tööd nautima ja nägema võimalust teiste käest midagi õppida.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Minust on saanud väga rikas inimene, sest tänu koolitustele olen tutvunud imeliste inimeste ja nende lugudega, mis on olnud tohutult inspireerivad. Siiski tuleb ette ka mõni, kellega nii lihtne ei ole olnud, sest peaaegu igas õppeasutuses leidub keegi, kes on kinni vanas ja pole uuele nii avatud. Aga kindlasti on need kohtumised olnud väga õpetlikud ja pannud mind põhjalikult ennast analüüsima, kuidas saada koolitajana paremaks. 

Millised on koolitajana need hetked, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Hoiakute muutmine on raske ja keeruline protsess, mis nõuab kõigepealt mõistmist ja seejärel suurt pingutust. Koolitamine on minu jaoks nagu aedniku töö, kus esmalt tuleb seemned mulda pista, siis kannatlikult oodata nende tärkamist ja lõpuks nautida õite puhkemist. Kõige imelisem ongi see, kui koolituse tulemusena on hakanud praktikas toimuma mingisugused muutused nii õpetajates kui ka organisatsioonide süsteemides, mille vilju saavad lõpuks maitsta meie õpilased.