Galina Kuznetsova õpetab muutustega sammu pidama

Narva haigla hospiitsi avamise eestvedaja Galina Kuznetsova (53) on võtnud endale südameasjaks, et eakad või raskeid haiguseid põdevad inimesed saaksid alati oskusliku hoolitsuse ja hea sõna osaliseks. Galina on Narva haigla õendusabi osakonnas vanemõena töötanud kümme aastat. Tema käe all õpivad õed ja hooldajad tippspetsialistideks, et pakkuda kõrgetasemelist hooldust eakatele inimestele. Narva haigla ülemõde Natalja Metelitsa ütleb, et Galina on teinud kümme aastat koostööd Norra kolleegidega ja käinud Norras õppimas, kuidas hoolitseda eakate, dementsete, palliatiivsete ja onkoloogiliste patsientide eest. „Ta on omandanud väärtuslikke teadmisi ja jaganud neid pidevalt Narva haigla kolleegidega. Hospiitsi avamine on oluline samm, et tõsta Narvas hooldusteenuste kvaliteeti. Galina töö on aidanud luua keskkonna, kus eakate hooldamine on prioriteet ja kus pakutakse kvaliteetseid teenuseid eakatele inimestele,“ kirjeldab Natalja.
Galina teekond koolitajana algas kolleegide soovitusel, kes pakkusid talle võimalust osaleda koolituse korraldamises linna ühe hooldekodu hooldustöötajate jaoks. „Eriti huvitav oli töötada teoreetiliste materjalidega ja täiendada neid värvikate näidetega oma küllaltki suurest töökogemusest nii meditsiiniasutustes kui ka töös patsientidega nende kodudes. Pärast seda kursust kasvas mu huvi koolitamise vastu,“ meenutab Galina.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud tajuvad informatsiooni oma elukogemuse prisma kaudu. See on igaühel erinev. Kinnistunud arvamust on väga raske muuta. Kunagi, minu esimesel aastal vanemõe ametikohal, oli osakonna kollektiiv toimuvate muutustega rahulolematu. Nad ütlesid, et me töötasime nii enne sind kümme aastat! Minu ees seisis raske ülesanne muuta nende arvamust. Kümne aasta jooksul muutus meie töös tõesti palju. Ilmnes vajadus arendada arvutioskusi ja suurt rolli mängib informatsiooniga töötamise oskus.  Inimesed on samuti sunnitud muutuma. Kellelgi möödub protsess lihtsalt, kellelgi raskelt. Pedagoogi ülesanne on toetada ja suunata, äratada huvi. Täiskasvanud on võimelised õppima iseseisvalt, kuid neil puudub tihti motivatsioon ja jõud väljuda rutiinist, proovida midagi uut. Arvan, et iga juht on täiskasvanute pedagoog – keegi tugevam, keegi nõrgem. Pole ühtseid reegleid, kuid on ühised eesmärgid – õppimise ja professionaalsete oskuste arenemise kaudu soodustada huvi säilimist nii ameti kui ka elu vastu.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Teen koolitusi oma personali jaoks, osalen erinevate ettevõtete haridusprogrammides. Kõik see aitab mul areneda ja edasi liikuda. Selleks et pidada muudatustega sammu, peab täiskasvanu olema paindlik, võimeline saama, omandama ja kasutama uusi teadmisi. Isegi väga hea, kuid arengus seisma jäänud ja uuele suletud spetsialist muutub lõpuks piduriks ettevõtte ja kolleegide jaoks.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Tore, kui öeldakse, et teie loengud on huvitavad, kui inimesed ühinevad aruteluga. Ning mõne aja pärast kohtun inimestega, kes ütlevad, et koolitusel kuuldu aitas neid elus või töös. Või kui kolleegid tulevad minu juurde palvega aidata mõista uusi materjale, lahendada ebatavalist situatsiooni. Just siis tunnen, et kõik pingutused pole asjatud.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Oskus muutuda (kohaneda) muutuva maailmaga, omandada uut, rakendada omandatut. Oskus püstitada eesmärke ja tegutseda nende saavutamiseks. Oskus suhelda, kuulata ja kuulda.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Minu arvates peaks täiskasvanute koolitamine olema orienteeritud rühma tasemele. See ei tähenda, et rühm peab olema täiesti ühtlane, kuid mõningane ühtsus peaks siiski olema.  Sellisel juhul on inimestel kergem suhtlemist alustada. Boonusena lisandub kogemuse jagamine kolleegidega. Täiskasvanute koolitamise eesmärk on aidata inimestel muutuda koos hoogsalt areneva ümbritseva maailmaga. Toetada nendes püüdlust areneda, ja huvi elu vastu.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma