Agne Narusk

Kui küsida ühe või teise ettevõtte töötajate käest, mis koolitusel nad viimati tööandja algatusel osalesid, nimetatakse tavaliselt klassikalist meeskonnatööd, müügi- või ajajuhtimist. Ometigi on mõnikümmend Eesti ettevõtet pakkunud oma töötajatele ka HI-viiruse teemalist koolitust ja osalenud Terve Eesti Sihtasutuse (TESA) HI-viiru- se teemalises ennetuspro- grammis. 

 Kõik sai alguse sellest, et kahe aasta eest kirjutasid TESA eestvedamisel viie ettevõtte juhid alla koali-tsiooni „Ettevõtted HIV vastu"

asutamisdeklaratsioonile. Sellega andsid Swedbank (toona Hansapank), Eesti Ehitus, Statoil, TNS Emor ja Hill & Knowlton lubaduse toetada oma töötajatele ning laiemale avalikkusele mõeldud teavitustöö kaudu HI-viiruse vältimist Eestis. Lumepall lükati veerema – nüüdseks on ettevõtted HI-viiruse ja aidsi kohta teadmisi jaganud vähemalt paarile-kolmele tuhandele töötajale, kes on omakorda jaganud koolitustel kuuldut sõprade ja kodustega. Koalitsiooniga liitusid veel kaks suurt tööandjat: reklaamifirma TBWA ja Coca-Cola Balti Joogid. Neid ettevõtteid-organisatsioone, kes on oma töötajatele pakkunud võimalust HIV-koolitusel osaleda, on tänaseks 44. 

KÜSIMUSED SAID VASTUSE
Kui ma aasta eest vestlesin Swedbanki (toona veel Hansapanga) personali arenduse osakonna töötaja Piret Suitsuga, oli ta – ja veel ligi 800 tema kolleegi – just tööl HIV-koolitusel osalenud. „Muidugi arutasime sedagi, mis siis saab, kui kolleeg meie kõrvalt on nakatunud. Kas peab temast eemale hoidma? Kas ta peab alati jooma omaenda kindlast kohvitassist?” meenutas Piret Suitsu inimlike, kuid siiski põhjendamatute hirmude üleskerkimist muu HIV-jutu kõrval. „Koolitusgrupis oli umbes 15 inimest, õhkkond oli usalduslik ja avatud, koolitajad noored. Meile räägiti HI-viiruse levikust, kuidas nakatutakse, milline on praegu olukord Eestis.”

Piretit šokeeris toona teadmine, et viirus levib ka rinnapiima kaudu. „Ma olin seni asja enda jaoks liialt lihtsustanud. Arvasin, et HIV levib kaitsmata vahekorras,” ütles ta. Samal ajal võtsid saadud teadmised maha alusetud hirmud. „Viskasime musta huumorit, et kui tegeled tööajal tööasjadega, siis reaalseid nakatumisvõimalusi pole. Meil on kontoritöö, vigastusi või verekontakte pole.”

Piret läks koolituselt koju ning rääkis omakorda lapse ja tuttavatega. „Inimesed ei teadvusta, kui kurb ja traagiline on tegelikult olukord Eestis. Ikka veel mõeldakse, et mind see ei puuduta. Kuid HIV liigub juba ammu meie endi seas,” rääkis Piret oma eelmisel aastal antud intervjuus.

Nüüd on Swedbankis korraldatud 59 HIV-teemalist koolitust, neist 22 maakondades. Ettevõttel on plaanis nii koolitusi kui ka testi tegemise võimalust pakkuda edaspidigi regulaarselt. Jah, te lugesite õigesti – töökohas oli võimalik teha ka HIV-testi. See oli vabatahtlik, konfidentsiaalne ja tööandja oli kõigega seotud vaid nii palju, et võimaldas kasutada oma ruume. Esialgne kartus, et keegi ei julge proovi andma tulla, ei pidanud paika – järjekord ulatus pikalt ukse taha. Otseselt said programmist kasu Swedbanki töötajad, kes koolitusel käisid. Aga tegelikkuses oli neid palju-palju rohkem, sest räägitu anti edasi töökaaslastele, lastele, abikaasale, sõpradele.

MÜÜDID LÜKATI ÜMBER
Suure huviga võeti HIV-teemalised koolitused vastu ka Statoili töötajaskonna seas, kui neid eelmisel aastal korraldama hakati. Eesti Statoili koolitusjuht Kai Põldvee-Mürk ütles toona, et oli ka ise enne kõnealuse kampaania käimalükkamist üsna veendunud, et ega HI-viirus ja aids teda ning tema lähedasi puuduta. „Paraku tõestab statistika Eesti kohta seda, et HIV on teema, mis ei pruugi meist sugugi nii väga kauge kaarega mööda käia,” lausus Põldvee-Mürk. Ta loodab, et inimesed said koolituselt juurde teadmisi, kuidas ennast ja oma pereliikmeid võimalikult hästi kaitsta, ning abi eksiarvamuste ümberlükkamiseks. „Arvamus, et HI-viirus levib ühiseid toidunõusid ja WC-d kasutades või basseinis ujudes, on laialt levinud ning viimane aeg oli midagi teha, et inimeste teadlikkust suurendada,” sõnas ta. Ja kui paljudele tööajast toimuvatele koolitustele ikka tohib sõbrad-abikaasad-lapsed kaasa võtta? HIV-koolitusele Statoil lubas. Samuti oli  ja on töötajatel võimalik konfidentsiaalselt üldise tervisekontrolli raames HIV-testi teha. Nüüdseks on Eesti Statoilis HIV-koolituse läbi teinud üle 500 inimese.

MIS ON TESA?
•• TESA (Terve Eesti Sihtasutus) on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärk on edendada koostöös tööandjatega Eesti elanike tervisekäitumist.
•• Aastatel 2007–2011 on TESA prioriteediks hoida ära HI-viiruse ulatuslik levik tavaelanikkonna seas.
•• Töökohapõhiste programmidega on kavas jõuda ettevõteteni, ettevõtte töötajateni ning nende lasteni, tugevdades nii juba toimuvat ennetustööd.
•• TESA algatusel loodud koalitsioon koondab enda alla Eesti ettevõtted, kes soovivad HI-viiruse ja aidsi teemal aktiivselt kaasa mõelda ning Eesti olukorra parandamisse panustada. Samuti pakub koalitsioon võimalust tuua erasektori ressurss Eesti HIV-ennetusse, korraldades ulatuslikke teavituskampaaniaid.

•• TESA pakub ettevõtetele-organisatsioonidele koolitust „HIV ja töösuhted. Mida ütleb Eesti Vabariigi seadusandlus?”. 
•• HIV-koolitust on oma töötajatele tellinud 44 ettevõtet, nende hulgas Eesti Ehitus, Tere Piimatööstus, Tallinna Kaubamaja, SEB, Tallinna Vesi, Eesti Energia Jaotusvõrk, TNS Emor, Ühisteenused, DHL, Baltika, Olde Hansa, Regio, Audentes jt. 
•• “Ettevõtted on järjest rohkem informeeritud võimalusest oma töötajatele HIV-teemalist koolitust pakkuda, ütles TESA tegevjuht Mairi Jüriska. „Ka on paranenud ettevõtete arusaam teema olulisusest. Idee tasandil ollakse väga toetavad, aga paraku on vähenenud valmisolek reaalselt midagi ära teha.“ Jüriska hinnangul on majanduslangus ja töötuse kasv kindlasti HIV levikut soodustavad asjaolud. Seetõttu on TESA muutnud oma tegevust paindlikumaks. „Oleme hakanud korraldama avalikke koolitusi, mille tagasiside on seni väga hea olnud. Rohkem infot leiab meie kodulehelt,“ ütles Jüriska.                                         

Vaata: www.terve-eesti.ee

NB! MIDA TÖÖANDHA EI TOHIKS TEHA?
•• Eestis kehtib soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille eesmärk on tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Mõnes riigis (nt Suurbritannias) kaitseb seadus eraldi ka HI-viirusesse nakatunut ja aidsihaiget, kuid Eestis sellist seadust ei ole. Küll aga keelab Eesti põhiseadus inimeste ebavõrdse kohtlemise. 
•• Põhiseaduse § 12 järgi ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitilise või muu veendumuse, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. HI-viirus ja aids paigutuvad „muude asjaolude” alla. Juhul kui keegi tunneb, et teda on nimetatud kriteeriumide alusel ebavõrdselt koheldud, siis enne kohtusse pöördumist võib vaidluse lahendada õiguskantsler. Selleks korraldab õiguskantsler vaidlusosaliste vahel lepitusmenetluse.
•• Peale põhiseaduse keelab diskrimineerimise ka Euroopa Nõukogu inimõiguste konventsiooni artikkel 14, mis sätestab sarnaselt Eesti põhiseadusega, et inimesi ei tohi ebavõrdselt kohelda soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuuluvuse, varandusliku, sünni- või muu seisundi tõttu.
•• Praegu kehtiv Eesti Vabariigi töölepingu seadus (TLS) eristab töösuhtes kahesugust diskrimineerimist: otsest ja kaudset (§ 102). Otsene ebavõrdne kohtlemine on see, kui üht töölesoovijat või töötajat koheldakse soo, rassi, vanuse, rahvuse, keeleoskuse, puude, seksuaalse suundumuse, kaitseväeteenistuse kohustuse, perekonnaseisu, perekondlike kohustuste täitmise, sotsiaalse seisundi, töötajate huvide esindamise või töötajate ühingusse kuulumise, poliitiliste vaadete või erakonda kuulumise, usuliste või muude veendumuste tõttu halvemini kui teist töölesoovijat või töötajat samalaadses olukorras.

Kaudne ebavõrdne kohtlemine on see, kui väliselt neutraalne säte, kriteerium või tegevus seab töötajad või töölesoovijad nimetatud põhjustel teiste töötajate või töölesoovijatega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui nimetatud sättel või kriteeriumil on objektiivselt põhjendatav õigustatud eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud.

Allikas: TESA

Loe rohkem: www.terve-eesti.ee   www.riigiteataja.ee    www.oiguskantsler.ee