Aasta õppija Egon Erkmann (39) otsustas 20 aastat hiljem lõpetada keskkooli ning asus korraga omandama kahte kõrgharidust – kunstiaka-deemias ja usuteaduste instituudis. Eluaegne iseõppija ei läinud kooli karjääri ega diplomi pärast, vaid suurest soovist uuesti maailma avastada ning teadmisi ammutada.

Raivo Murde

„Tegin selle sammu enda jaoks, mitte ühiskonnale tõestamiseks. See on ju minu elu,” põhjendab Egon Erkmann nii kooli pooleli jätmist kui ka uuesti õppima asumist. Ta võrdleb ennast filmiga, mis on tagurpidi käima pandud – aeg liigub edasi, kuid sündmuste järjekord on ümber pööratud. Kogu tema senist elu saadavad pidevad otsingud – iseenda, armastuse, usu ning nüüd ka uute teadmiste. See oli ka üks põhjustest, miks ta omal ajal kolm kuud enne keskkooli lõppu kooleli jättis.

Talle ei mahtunud hinge, et kool ei tulnud kaasa ühiskonnas toimunud muutustega.1980. aastate lõpus oli palju huvitavam tegeleda muinsuskaitse ja kodanikuliiku- misega ning ennast avastada. 

Egon on tagantjärele õnnetu, et valmistas toona selle sammuga vanematele kurbust. Logelema ta siiski ju ka ei jäänud. Esimene töökoht, kohe pärast koolist lahkumist, oli Haapsalu teenindusmajas kunstniku-dekoraatori amet, seda küll ainult kolmeks kuuks.

Pooleli jäänud haridus pole edukalt kulgenud karjääri aga kuidagi pärssinud. Mehe loomingulisus ning iseõpitud oskused on toonud tunnustust ja palju huvitavat tööd. Viimase kahekümne aasta jooksul on ta kolmel korral kooli lõpetamise peaaegu et ette võtnud – viimati ülemöödunud aastal, kuid alati on igapäevaelu ja -töö vahele tulnud. Ju siis polnud piisavalt motivatsiooni ning muud huvid jäid peale. Juba sel samal keskkooli pooleli jätmise aastal oli ta valmis väikesest Haapsalust minema Tallinna, et õppida ehitusmehaanika tehnikumis arhitektuuri. Sealt oleks saanud ka keskhariduse. Mõte jäi aga sinnapaika, kui Eesti esimese sõltumatu ajalehe Lääne Elu asutanud Andres Ammas kutsus kunstihuvidega noormehe toimetusse tööle. Töö Lääne Elus pani aluse tööoskustele ja karjäärile ning suunas pidevale enesetäiendamisele. Eneseotsingud sellega aga ei lõppenud.

„Ei söandanud aastaid lugeda August Gailiti „Toomas Nipernaadit”, sest kartsin, et tunnen sealt enda ära,” tunnistab ta. Ja Nipernaadiga võrdlesid teised teda sageli: Egon kadus ajalehe ja kolleegide elust igal kevadel, kuid naasis taas sügisel. Lõpuks harjuti ning lepiti sellega, teades, et küll ta tagasi tuleb. 

Hinnatud arvutikoolitaja
Ajalehes on Egon töötanud kord minnes ja siis jälle tagasi tulles kokku kümme aastat, sellest poole tegevtoimetajana. Alustas trükikoja jaoks ajalehe kujundatud külgi paberil kokku kleepides, õppis tundma arvuteid, ajalehte kujundama ja disainima. Arvutihuvist nakatunult iga päev kujundusprogrammidega töötades tõusis ta Haapsalus 90. aastate alguses oma oskuste poolest eelisseisusesse.

Väikeses maakonnalehes pidid aga kõik tegema kõike, sealhulgas fotograafi ja ajakirjaniku tööd. Tema sulest on ilmunud ligi sada artiklit ning ajalehte kirjutamist jätkas ta ka lehetöölt lahkudes. Eesti ajalehtede liit nimetas 2007. aastal Egon Erkmanni ja tema toona veel tulevase abikaasa Kristi kahasse kirjutatud lugudesarja „Läänlased laulupeol” aasta parimaks maakonnalehes ilmunud olemuslooks.

Ennekõike tuntakse Egonit ikkagi graafilise disainerina. Lääne Elus, siis vahepael Tallinnas ning praegu väikeettevõtjana tegutsedes on tema leivaks ikka graafiline disain ja arvutid.

Samal ajal, kui Egon omandas Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumis keskhari- dust, andis ta Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis tudengitele loenguid trükiste küljendamisest, fotograafiast ja reklaamist. Viisteist aastat on ta viinud läbi nii alg- kui ka erialaseid arvutikoolitusi täiskasvanutele ja noortele. Ta pelgalt ei töötle fotosid, vaid on ka ise tõsine pildistamise huviline. Nii on sündinud mitu temaatilist näitust. „Loomingulise puhangu tulemusel” valmis tema kirjutatud ja lavastatud eksperimentaalne lühifilm Haapsalu kunstnikust Hillar Tatarist.

Kunstiakadeemiasse õppima asumine oli igati loogiline jätk. „Valisin graafilise disaini eriala, et vormistada see, mida olen kakskümmend aastat ise õppinud. Koolis käies loodan saada uut loomingulist impulssi,” selgitab Egon.

Läänemaa katoliiklane
Kui graafilise disaini õpingud on erialaseks täiendamiseks, siis usuteaduste instituut kuulub hinge ja vaimu maailma. Usk on Egoni elus olnud alati tähtsal kohal. Vaimulikku temast aga ei saa, sest usutunnistuselt on katoliiklane ning abielumehena pole preestriamet mõeldav. Sellegi tee valis ta suurte otsingute kaudu. „Piibli juurde jõudsin 16-aastaselt baptistikoguduse kaudu. Uurisin budismi, taoismi ja hinduismi. Ristitud sain vabakoguduses. Hiljem proovisin leida hingelist ja vaimset sidet luteri kirikuga, kuid tundsin, et seal on nii vormiliselt kui ka sisuliselt miskit puudu.”

Tallinnas Vene tänaval esimest korda katoliku kirikusse sisenedes ja ukse kõrval preestri Rein Õunapuu koostatud külastajale mõeldud julgustavat teksti lugedes ning selle järgi toimides tunnetas ta, et katoliiklus on tema jaoks ainuõige valik. Et läbi teha katoliku kiriku katehhees (leerikursus) ja saada koguduse liikmeks, tuli Egon kuusteist aastat tagasi pooleks aastaks Tallinnasse tööle – Haapsalule lähim katoliku kirik asubki pealinnas. Koos abikaasa Kristiga on nad Läänemaal ühed vähesed katoliiklased. Kirikuringkondades kutsutakse neid „kaugeltkandirahvaks”. Usuteaduste instituuti astus Egon soovist saada rohkem teadmisi teoloogiast ja kirikuloost.

Nüüd, mil suurem osa töönädalast möödub Tallinnas tudeerides, suhtleb Egon naise ja lastega Skype’i vahendusel. „Istun Haapsalu kodu aknalaual arvutiekraanil ning jälgin veebikaamera vahendusel pere tegemisi,” kirjeldab ta igaõhtust suhtlemist.

Pealinnas olles pühendab mees end täielikult õppimisele ja tööle, et saaks nädala- hetuse veeta koos perega.

Koduste toetust tunnetab pereisa oma õpingutes igati. Tütrele (13) ja pojale (16) saab ta edasi anda ülikoolikogemusi, rääkimata õppetükkides aitamisest, sest paljud teadmised on nüüd värskelt meelde tuletatud.

Egon on pigem rõõmus, et läks kooli vahetult enne 40-ndaid eluaastaid, sest elukogenud inimesena võtad õpetatavat vastu hoopis teistmoodi. Tuli vaid taas õppima õppida. See on aga tema sõnul lihtne, kui uued teadmised pakuvad huvi.

Mõlemas kõrgkoolis kestavad Egoni valitud õpingud kolm aastat. „Loodan, et suur tükk ei aja suud lõhki, kuid soov õppida on nii suur,” ütleb ta. Esimene semester ülikoolides on kohe läbi saamas (intervjuu on tehtud oktoobri lõpus – toim.) ning praegu kulgeb kõik hästi. Kui need õpingud õnnestunult lõpevad, on Egon valmis ka edasi õppima.

CV
Egon Erkmann (39)
Abielus, peres on kaks last

TÖÖ
•• Alates 2009. aastast lektor Haapsalu rahvaülikoolis, 2007. aastast lektor Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžis, 2005. aastast lektor Haapsalu kutsehariduskeskuses, 2002. aastast Carp Stuudio OÜ omanik, disainer.
•• Aastatel 2000–2002 oli disainer PlussMiinus Elektroonika/Euronicsi kaupluseketis Tallinnas, 1995–2000 oli ajalehe Lääne Elu tegevtoimetaja, 1998–2000 fotograafiaõpetaja Haapsalu kunstikoolis, 1995. aastast on ka arvutilektor koolituskeskustes.
•• 1994. aastal töötas disainerina Tõnissoni Disainibüroos Tallinnas, enne seda oli neli aastat Lääne Elus kujundaja, fotograaf, ajakirjanik. Alustas 1990. aastal kunstniku-dekoraatorina Haapsalu teenindusmajas.

HARIDUS
•• Sellest sügisest õpib Eesti kunstiakadeemias graafilist disaini ja EELK usuteaduste instituudis teoloogiat, 2009–2010 õppis Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumis (12. kl), 1982–1986 Haapsalu kunstikoolis, 1978–1990 Haapsalu I keskkoolis (Haapsalu gümnaasium).

Maakondade aasta õppijad
Igal aastal kuulutatakse täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames välja aasta õppija, aasta koolitaja, aasta koolitussõbralikum organisatsioon ja aasta koolitussõbralikum omavalitsus. Sel aastal esitati tunnustamiseks 193 kandidaati üle Eesti.

Kõik aasta õppija kandidaadid on pärjatud oma maakonna aasta õppija tiitliga.

Loe maakonna aasta õppijate õpilugusid SIIT