E-õppe päeva tähistamise traditsioon sai alguse seitse aastat tagasi, kui 2003. aastal toimus esimene avalik diskussioon “E-õpe – täiskasvanud õppijale”. Nüüdseks juba traditsiooniks saanud üle-Eestilise e-õppe päeva eesmärk on olnud e-õppe võimaluste tutvustamine ning sotsiaalse tarkvara ja videoloengute ning videoülekannete võimaluste demonstreerimine.

E-õppe päeva on korraldatud Täiskasvanud õppija nädala raames ning on olnud selle nädala üks põhiüritusi Grundtvigi päeva ja Täiskasvanuhariduse foorumi kõrval. E-õppe päeva peakorraldaja on Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskus, kes koostöös Eesti kutse- ja kõrgkoolidega soovib e-õppe võimalusi tutvustada laiemale avalikkusele.

E-õppe päev on suunatud kõigile, kes tunnevad huvi õppimisvõimaluste ja eriti e-õppe vastu: täiskasvanud õppijad, tavaõppijad (üldhariduskoolides, ülikoolides, rakenduskõrgkoolides, kutsekoolides), taseme- ja täienduskoolitusele raskesti ligipääsevad sihtrühmad (erivajadustega inimesed, kaugemate regioonide elanikkond, töötavad inimesed, välismaal elavad eestlased, lapsega kodus olevad emad jt) ning täiskasvanute koolitajad.

Esimestel e-õppe päevadel (aastatel 2003-2006) oli võimalik osaleda internetipõhistel avalikel e-kursustel, vaadata erinevate ülikoolide õppejõudude videoloenguid, lugeda edukate e-õppijate arvamusi veebipõhisest õppest, tutvuda täienduskoolituspakkumistega, vaadata avaliku diskussiooni veebist ja osaleda internetifoorumil. Hiljem lisandusid nendele võimalustele veel viktoriin, tasuta auditoorsed koolitused ja loengud ning mitmed põnevad konkursid.

Alates 2007. aastast korraldatakse e-õppe televisiooni (e-TV), kus saatekülalised käsitlevad ühiskonnas aktuaalseid teemasid, mis on seotud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalustega.

Viimased paar aastat on e-õppe päeva formaat jäänud samaks. Päev algab avaliku loenguga, misjärel toimub e-TV ja praktiline töötuba arvutiklassis. 

Vanaema õunapuu otsas

Kui 2010. aasta e-õppe päev õpetas kasvatama beebitiigrit, siis 2011. aasta e-õppe päev kandis nimetust „Vanaema õunapuu otsas“. Pealkiri on inspireeritud lastekirjanik Mira Lobe samanimelisest teosest, mis jutustab poiss Andist, kes unistab seiklus- himulisest ja aktiivsest vanaemast, kellega saab õunapuu otsas maailma avastada.

E-õppe päev toimus 12. oktoobril  kell 12:00 – 17:30 Eesti Infotehnoloogia Sihtasu-tuses, Raja 4c. E-õppe päeva eesmärgiks oli propageerida elukestva õppe teel aktiivsena vananemise ideed ning toetada koostööd ja õppimist erinevate generatsioonide vahel. Nagu juba traditsiooniks saanud, sisustasid päeva avalik loeng, e-õppe televisioon ja praktiline töötuba. Sellel aastal sai e-õppe päeva jälgida ka oma koduraamatukogus. Kaasatud olid kõik maakonnad, kokku 28. erinevat asutust ja raamatukogu üle Eesti.

Avalikus loengus esitati endassesüüvivaid küsimusi, nagu “Aktiivne eakas, milline ma olen?”

Psühholoog Tõnu Ots käsitles oma ettekandes gerogoogika mõistet. Ta rääkis, millised on psühholoogilised tegurid või mõttemallid põlvkondade vahel; mida eakad tegelikult elult ootavad ning mis on takistanud neil tunda ennast vabade kodanikena, mistõttu nad pole saanud teha seda, mida tahavad või mida nad esimesel või teisel eluetapil teha pole jõudnud. 

Tõnu Ots: “Läbi elu saadab meid seaduspärasus: mida kaugemale suudame vaadata minevikku, seda adekvaatsemalt suudame aduda tulevikku.”

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi teadur Asta Põldma keskendus oma ettekandes statistikale, milline on vananemise tendents Eestis ja mujal Euroopas, millised probleemid kaasnevad vananemisega ühiskonnas, kuidas see mõjutab sotsiaalelu korraldust, tööiga ja tööturgu ning pensionisüsteemi. Rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid mõjutavad suuresti ühiskonna suhtumist vananemisse ja eakate kaasamist ühiskonna erinevatel tasanditel.

Asta Põldma: “Rahvastiku vananemisega teravnema kippuvad või tekkivad uued probleemid ei saa olla põhjuseks negatiivse hinnangu andmiseks vananemis- protsessile.”

E-õppe televisioonis arutleti, et eakad on ühiskonna kuldvaramu

E-õppe televisioonis arutlesid Eesti Rahvusringhäälingu “Prillitoosi” saatejuhi Reet Linna juhendamisel Tõnu Ots ja Poliitikauuringute Keskuse Praxis valitsemise ja kodanikuühiskonna programmi direktor Annika Uudelepp sellest, mida tähendab väärikas vananemine, miks on vaja luua kuvand eakatest kui aktiivsetest kodanikest, mis on aktiivne vananemine ja mis roll on elukestval õppel sealhulgas? Kuidas suurendada eakate rolli vabatahtlikus töös ja miks ei kaasata erinevatesse aruteludesse eakaid kui ühiskonna kuldvaramut.

Praktilises töötoas oma õnnevalemi loomine osutus peadmurdvaks ülesandeks

Praktilises töötoas tutvustas Tartu Ülikooli Vääri- kate Ülikooli projektijuht Karmel Tall e-kursust “Õnne valem”, kus eakatel oli võimalus proovi- da, mida tähendab õppimine e-teel. E-kursusel sai tutvuda erinevate õnneuuringute ja -valemitega, sellega, mis on stress ja stressi- juhtimine, millised on inimeste eksistentsiaalsed probleemid, sisemised konfliktid ja muutuste paradoksid. Töötoast osavõtjad said mõttekaardi vahendit kasutades joonistada isikliku õnne valemi. See osutuks nii mõnelegi peadmurdvaks ülesandeks, kuna õnne mõtestamine enda jaoks ei ole sugugi kerge.

Järgmine e-õppe päev toimub 17. oktoobril 2012!

Mari-Liis Peets
e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
GSM 53 039 450
mari-liis.peets@eitsa.ee