Anu Vaagen leiab, et hea koolitaja peab olema hea õppija

Koolitaja Anu Vaagen (52) teab, et kuna õppijad on aastatega muutunud, on see nõudnud muutusi ka koolitajalt. „Koolitajana kannan ma kaasas mõtet, et alati on grupis keegi, kes on minust targem. See mõte distsiplineerib mind, see avab mu meeled olla ise õppija,“ mõtiskleb Anu.Anu koolitusteemad on kirjud nagu lapitekk. Ta õpetab eesti keelt võõrkeelena kõikidel keeleoskuse tasemel (A1–C1), teeb juhtimise ja isikliku arengu koolitusi, õpetab täiskasvanute koolitajaid ning pakub väljundipõhist õpet kutseõppeasutuste õpetajatele ja töötajatele. Anu koolitajatee sai alguse pärast ülikooliõpinguid ja kuigi ta on elus pidanud ka teisi ameteid, on ta nende kõrvalt leidnud alati aega ning tahtmist koolitamiseks. „Alguses, kui olin noor ja kogenematu, lähtusin oma koolitajatöös eelkõige sisetundest, kuid ühel hetkel mõistsin, et sellest enam ei piisa. Nii viis uudishimu mind andragoogikani,“ meenutab Anu, kel on täiskasvanute koolitaja 7. taseme kutsetunnistus.
Viljandi Kutseõppekeskuse täiendusõppeosakonna juht Kadri London mainib, et Anu peab oluliseks õppija ja koolitaja partnerlust. „Võrdväärse suhte kaudu õppijatega tekitab ta õppimiskesksuse, kus õpivad nii õppijad kui ka koolitaja. Ta mõtleb juba koolitust ettevalmistades, kuidas luua õppijatele turvaline keskkond ja kujundada keskkond selliselt, et see aitaks kaasa õppijate motivatsiooni tekkele ja kasvule,“ kiidab Kadri. Ta nendib, et Anu on ka väga abivalmis inimene. „Kui kool jäi hätta õpetaja leidmisel eesti keele kursusele, oli Anu valmis kaugelt kohale sõitma ja Ukraina põgenikke õpetama. Ukrainlased olid tema meetoditest ja stiilist vaimustuses. Tunnis sai palju naerda ja veel mitu kuud hiljem seletasid kursuslased, kuidas õpetaja Anu aitas neil mitte ainult eesti keelest aimu saada, vaid ka mõista selle maa rahvast ja kultuuri,“ kirjeldab Kadri.
Anu rõõmustab, et töö on viinud teda nii Eestis kui ka välismaal kokku inimestega, kes on olnud tema teejuhid, õpetajad, kriitikud ja inspiratsiooniallikad. „Koolitajaks olemine tähendab minu jaoks naudingut ja vastutust. Teha tööd, millel on tähendus, on alati nauditav. Koolitaja roll on mitmekülgne ning sellega kaasneb vastutus eelkõige õppijate ees, et neid toetada ja innustada,“ kinnitab Anu. 

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Tuleb alustada õppijate eesmärkide seadmisest. Esitada küsimusi, mis aitavad neil sõnastada ja mõtestada oma sihte, ning märgata ja aidata neil ära tunda hetk, kui nad on n-ö kohale jõudnud. Sageli tuleb suur eesmärk suurema eduelamuse saamiseks teha väikesteks tükkideks. Selleks et õppijaid sel teel toetada, on eelkõige väga oluline osata neid kuulata.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on õppimine. Valmistan iga koolitust ette suurima põhjalikkusega, sest kahte ühesugust koolitust pole olemas. Õppijad on erinevad, olud on teised ja see paneb mind alati uuele koolitusele teise nurga alt vaatama ning tulenevalt tagasisidest seda täiendama. Koolitajana kannan ma kaasas mõtet, et alati on grupis keegi, kes on minust targem. See mõte distsiplineerib mind, see avab mu meeled olla ise õppija. Väga arendavaks pean töötamist kaaskoolitajaga.  See õpetab koostööd, üksteisega arvestamist ja teeb koolituse mitmekülgsemaks.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Need tekivad siis, kui ootan pinevusega uut koolituspäeva, kui õppijad on avatud ja tahavad õppida ning me kõik naudime koos töötamist, koos õppimist. Ka koolituse lõpus on vahva tunne. Ma võrdleks seda tunnet tühjaks pigistatud sidruniga – ma olen kõik endast andnud ja samas pulbitsen rahulolust.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Inimene ei saa hakkama, kui tal ei ole kriitilist mõtlemist ja probleemilahendamise oskust, tehnoloogia kasutamise oskust ning finantskirjaoskust.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Elukestev õpe, paindlik õpe ning digitaalne õpe. Täiskasvanuharidust iseloomustab ka tulevikus elukestev õpe, kus inimesed õpivad ja arendavad oskusi pidevalt, et kohaneda muutustega töömaailmas ja ühiskonnas tervikuna. Paindliku õppe all pean silmas personaliseeritud õpet, kus veelgi rohkem arvestatakse täiskasvanud õppija vajadusi ja ootusi. Digiõpe muutub üha olulisemaks. Interaktiivsed õpikeskkonnad, veebikursused, virtuaalne reaalsus ja tehisintellekti abil toetatud õpe pakuvad üha uusi õppimisvõimalusi.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma