Anna Nõmmik panustab eestimaalaste vaimsesse tervisesse

Kliiniline psühholoog ja vaimse tervise edendamisega tegeleva portaali peaasi.ee koolitaja Anna Nõmmik on rõõmus suurepärase võimaluse eest panustada vaimse tervise probleemide ennetusse. Sel teemal inimeste harimine paelub teda niivõrd, et vahel polegi töötegemise tunnet.

Anna meenutab, et koolitaja sai temast suuresti juhuslikult. „Hakkasin haiglatöö kõrvalt tegelema MTÜ-s Peaasjad ka vaimse tervise probleemide ennetusse panustamisega. Üks oluline osa sellest panusest oli just koolituste tegemine vaimse tervise teemadel. Algus läks üle kivide ja kändude: ebakindlust ja ärevust oli palju, ma ei teadnud koolitamisest midagi!“ Praktika kõrval sai Anna teadmisi ja oskusi ka koolitamise kohta ning osales Sihtasutuse Archimedes korraldatud koolitajate koolitusel. „Tänusõnad lähevad minu koolitajatele Riinale, Marinile ja Georgile,“ mainib Anna, kes nüüd õpetab juba ise uusi vaimse tervise esmaabi koolitajaid.
Veel on Anna koolitatavate seas asutuste ja ettevõtete töötajad, lapsevanemad ja paljud teised. Huvilised saavad targemaks näiteks enesehoiu, suhete, aju arengu, tööstressi, une, vaimse tervise esmaabi ja palju muu asjus. Ühtlasi oli just Anna üks vaimse tervise esmaabi koolituskontseptsiooni ja metoodika väljatöötajatest. Anna on ka ainuke koolitaja Eestis, kellel on väljaõpe koolitamaks spetsialiste laste vaimse tervise raskusi ennetava uudse lähenemisviisi „Räägime lastest“ kasutamiseks.
Peaasi.ee koolitusjuht Nele Mets teab, et praktiliste harjutuste ja reaalse elu stsenaariumite kasutamine on Anna koolitustel oluline vahend oskuste arendamisel. „Tema lähenemine keskendub mitte ainult teadmiste edastamisele, vaid ka sügavamate arusaamade loomisele vaimse tervise teemadel ning positiivsete hoiakute ja käitumismustrite kujundamisele. Anna koolitustegevus on aidanud murda vaikimise kultuuri ning julgustada avatud ja toetavat suhtumist vaimse tervise küsimustesse, kujundades seeläbi ühiskonnas uusi, positiivseid ja empaatilisi hoiakuid,“ kinnitab Nele.

Küsimustele vastab Anna Nõmmik.
Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Selleks püüan anda igale õppijale võimaluse leida enda seos koolituse teemaga, midagi isiklikku, mis kõnetaks ja mis annaks tõuget eesmärgi seadmiseks. Eesmärgi olemasolul julgustan selleni liikuma väikeste teostatavate sammude kaupa. Proovime juba koolituse käigus ka praktilisi võtteid, et nendega oleks pärast koolitust hea jätkata.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Arendab märkimisväärselt! Alates sellest, et koolitamine võimaldab mul mugavustsoonist väljaspool ennast pidevalt proovile panna, kuni selleni välja, et saan igal koolitusel teadmisi ja oskusi juurde.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Iga koolitus pakub seda äratundmisrõõmu. Isegi kui on keerulisem kontekst ja osalejad on koolitusel kohustuslikus korras – see on hea võimalus avastada viise, kuidas mõnevõrra tõrksaid või umbusklikke osalejaid kaasata. Meenub üks koolitus, kus osalejad olid enne saanud võimaluse kirjeldada ootusi tööandja poolt kohustuslikule koolitusele ning keegi kirjutas ausalt ja anonüümselt, et osalen, sest pean. Nii vahva oli, et sama osaleja tunnistas pärast koolitust, et tema oli enne koolitust skeptiline, aga tal on nii hea meel osalemise üle, sest koolitus oli kasulik.
Suuremat osa koolitustest on puhas rõõm teha, osalejatel on teemade vastu huvi, arutletakse ja mõeldakse ning tehakse kaasa. Lisaks on mul tugi Peaasjad MTÜ koolitajate tiimilt, kellega koos loome materjale, reflekteerime ja arendame koolituste sisu ning meetodeid. Mul on nii vahva töö, et vahel ei olegi töö tegemise tunnet.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Minu jaoks on väga oluline oskus hoolimine, seda nii enda kui ka teiste suhtes. Samuti võiks olla väga vajalik eneserefleksiooni oskus, et me oskaks mõtestada ning analüüsida enda kogemusi ja tegevusi, see võimaldab ka muutusi ellu viia. Kolmas oluline oskus võiks olla tasakaalustatud eluviisi harjutamine, et me jaotaks võimalusel koormust nii, et see oleks jätkusuutlik, ja hoolitseksime iga päev vaimse tervise vitamiinide eest. Selline aktiivne ennetav iseenda tervisesse panustamine võimaldab meil ka keerulisel ja kriitilisel ajal paremini toime tulla.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma