Tallinna aasta õppija Andrei Pridannikov (30) tegi peale keskkooli lõpetamist ehitustel juhutöid. Pärast seda, kui oli leidnud enda jaoks merenduse, algas õpitee, millel iga järgmine käänak on midagi huvitavat kaasa toonud ja palju põnevat pakkunud. Õpingud Eesti Mereakadeemia kutseõppeosakonnas on avardanud silmaringi, head õpitulemused on innustanud ning vahitüürimehe kutse omandamine laiendanud oluliselt võimalusi tööturul. Andreid iseloomustatakse sihikindla ja usina õppijana, kes suudab innustada oma lähedasi ja sõpru. Nüüd töötabki Andrei tüürimehena, purjetab Tallinna lahel Kajsamoori pardal ning osaleb aktiivselt Eesti Laevajuhtide Liidu tegevuses, aga plaanib ka Eesti Mereakadeemias kõrghariduse omandada ning Eesti mereharidust ja merekultuuri edendada – Andrei on leidnud oma koha elus ja loodab, et haridus teda tema tegemistes toetab.

Miks Te õpite?
Asusin õppima, sest taipasin, et olen ühele kohale toppama jäänud. Töötasin, aga tundsin, et ei arene edasi. Mõistsin, et õppimine võimaldab mul erialaselt edasi liikuda. Pärast pikka pausi oli muidugi raske alustada, aga töö ja õpingute ühitamine muutus järjest hõlpsamaks – sedagi tuli õppida.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Haridus andis uued võimalused, võimaldas püstitada uusi eesmärke ning neid saavutada. Kuna õppetöö oli eestikeelne, paranes jõudsalt mu eesti keele oskus. Pärast õpingute lõppu sel kevadel otsustasin jätkata  ja omandada kõrghariduse. Õppimine avardab silmaringi, innustab raskusi ületama ja muudab elu ka materiaalses mõttes paremaks – ühesõnaga, annab kindla jalgealuse hüppeks uutele kõrgustele!