Anastassia Gorškova õpetab elusid päästma

Anastassia Gorškova on ühendanud kaks enda lemmikvaldkonda: meditsiini ja pedagoogika. Narva haiglas õena töötav naine hakkas seitse aastat tagasi tegema esmaabikoolitusi ja on uhke, et saab anda panuse turvalisse ühiskonda. „Mulle meeldib teada, et minu õppijad on päästnud kellegi elu, sest ma õpetasin neid seda tegema,“ sõnab Anastassia.

Kui Anastassia 2006. aastal gümnaasiumi lõpetas, ei teadnud ta veel, mis teda tegelikult huvitab. Ta tahtis saada õpetajaks, kuid samavõrd tõmbas ka meditsiin. Anastassia sooritas sisseastumiseksamid Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli ning ootas tulemusi. „Saatus otsustas minu eest: mind võeti vastu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe erialale tasuta õppesse, samas kui Tallinna Ülikoolis oleksin pidanud pedagoogika eest maksma. Valisin tasuta õppimise, mõistes, et ma ei saa eriti arvestada vanemate abiga,“ meenutab Narva haigla infektsiooniosakonna vastutava õe ametit pidav Anastassia.
Kevadel 2017 sai naine aru, et õe töö ei rahulda enam. Ta meenutas oma unistust lapsi koolitada ja pöördus Narva haigla ülemõe Natalja Metelitsa poole ideega korraldada koolitusi lastele või täiskasvanutele. „Natalia pakkus mulle võimalust hakata esmaabikursustel õpetama. Minu unistus täitus: olin nii meditsiinitöötaja kui ka koolitaja,“ meenutab Anastassia. Esialgu koolitas ta algklasside lapsi esmaabi andma, siis juba täiskasvanuid, ning täiendas end  ka andragoogi koolitusel.
Natalja Metelitsa sõnab, et Anastassia on hinnatud koolitaja, kelle juurde pöörduvad paljud koostööpartnerid ikka ja jälle tagasi. „Anastassia õppeteemad hõlmavad kõike, mis on seotud meditsiini, infektsioonikontrolli, õenduse ja hoolduse alustega ning patsiendiohutusega. Ta rõhutab enesekindluse tähtsust, julgustades õppijaid aktiivselt osalema ja oma oskusi praktikas proovile panema. Anastassia tagab, et kõik õppijad tunnevad end toetatuna, ning mõistavad, et küsida küsimusi ja teha vigu ei ole halb asi, vaid see on osa õppeprotsessist.“

Küsimustele vastab Anastassia Gorškova.
Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Kõigepealt on oluline alustada lihtsatest asjadest. Minu jaoks on kõige tähtsam usalduse loomine koolitaja ja õppijate vahel. Minu tundides valitseb alati sõbralik keskkond, kus iga õppija võib oma arvamust avaldada ilma kriitikat kartmata. Vahel teeme ka nalja, sest tõsiste teemade arutamine huumoriga aitab klassis pinget leevendada ja teeb õppimise vabamaks. Minu tundides on alati vähemalt üks sõnamäng. Selle metoodika laenasin A. Tšehhovi jutustusest „Igav lugu“. See võimaldab hetkeks tähelepanu kõrvale juhtida keerulistelt, kuid olulistelt teemadelt, ja aitab uuesti õppimisele keskenduda.
Minu programmides on oluline seada selged ja saavutatavad eesmärgid ja nende saavutamiseks on oluline luua emotsionaalselt ja füüsiliselt mugav keskkond. Kui näen, et õppija ei suuda sooritada praktilist ülesannet põlvili olles, leian muid viise ja pakun erinevaid lahendusi ülesande täitmiseks. Ka tagasiside on oluline. See peab olema konstruktiivne ja toetav. Positiivsel tagasisidel on suur tähtsus, kuigi sellega ei tohiks liialdada.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitaja on samuti õppija. Seni, kuni ta jääb õppijaks, on ta võimeline enesearenguks. Õpetamine arendab minus distsipliini ja õiget ajaplaneerimist. Praegu lahendan üht olulist ülesannet – kuidas leida tasakaal töö ja eraelu vahel, eraldades aega ka iseendale. Mul on palju tööd ning vähe aega perele ja isiklikule ajale. Õpin oma aega planeerima ja olen koostanud selge graafiku. Ma pühendan aega ka oma lemmikhobile, mis aitab vältida läbipõlemist. Ma õpin ka oma õpilastelt. Koolitamine nõuab tihedat suhtlemist, mis arendab minu suhtlemisoskusi ja emotsionaalset intelligentsust. Ma õpin paremini mõistma ja reageerima oma õpilaste vajadustele ja emotsioonidele.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Mind inspireerib suhtlemine inimestega, kes tulevad minu kursustele. On imeline vaadata, kuidas nad avanevad juba esimese päeva lõpuks, hakkavad jagama oma mõtteid, arvamusi, teadmisi ja kogemusi. See on kordumatu tunne, kui sa tuled järgmisel päeval klassi ja õppijad ütlevad, kui hea meel neil on sind jälle näha ja kui väga nad sinu tunde ootasid, nad naeratavad. Need siirad emotsioonid annavad mõista, et oled õigel kohal, ja tekib tunne, et oled vajalik ja oluline.Ma saan aru, kui tähtsat tööd ma teen, kui minu õppijad sooritavad eksamid, saavad oma kahtlustest üle, ületavad hirmud ja saavutavad edu. Meil on alati meeskonnatöö, nagu üks terviklik pusle: kui mõni tükk välja kukub, siis on pilt juba puudulik.Väga oluline on tagasiside mitte ainult koolitajalt õppijatele, vaid ka vastupidi. Teate, mis on parim tagasiside, mida ma kunagi olen saanud ja mis võimaldab mõista, et su loengud on huvitavad? Üks õppija ütles kursuse lõpus: „Teate, teie kursusel oli nii huvitav, et ma isegi ei maganud ega leidnud aega telefonis istumiseks.“ Just siis tekib see tunne: mul on nii vahva töö!

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Digioskused, pidev õppimine ja enesedistsipliin, sealhulgas motivatsioon. Kui inimene ise ei taha, siis kahjuks ei saa keegi teine tema eest otsustada. Meie, koolitajad, olles osa elupuslest iga õppija jaoks, peame oskama suunata ja säilitada inimese motivatsiooni.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma