Aire Tammik avastas endas koolitajageeni pooljuhuslikult

Aire Tammik (60) on omanimelise autokooli juhataja ja sõiduõpetaja. Ta kinnitab, et selle ametiga kaasneb suur vastutus, sest õpilane usaldab osaliselt enda elu juhtimise õpetaja hoolde. „Kas teen seda tööd väga hästi või ei tee üldse,“ on Raplas ja Tallinnas tulevasi autojuhte õpetava Aire põhimõte. Koolitaja sai Airest olude sunnil ja pooljuhuslikult 16 aastat tagasi. „Olemuselt olen loominguline tüüp, mida tõendab ka nõukaaegne kiitusega diplom Tartu Kunstikoolist nahkehistöö erialal. Tol ajal polnud poes saada ei valget paberit ega värve. Oli vaid punane kangas ja valge lateks, millega sain maalida „suurepäraseid mõtteid“: au tööle, kommunismile jne,“ meenutab Aire, et see ei köitnud teda sugugi ja seetõttu keskendus ta pereelule. Aastad möödusid ja vahepeal viie lapse emaks saanud Aire tundis, et tööalane eneseteostus on jäänud tagaplaanile. „Vahel möödusid minu kodumajast tasased õppeautod. Õpetaja istub, pea nagu padjal, päike paistab – tundub mõnus töö olevat? Nii mulle näis ja asusingi õppima B-kategooria mootorsõidukijuhi õpetaja baaskoolitusel,“ meenutab Aire.
Tollal oli naissoost sõiduõpetajaid ülivähe. „Töötasin algul Tallinnas nii manuaal- kui ka automaatkäigukastiga auto sõiduõpetajana. Automaatkastiga sõitmise õpetamine oli tol ajal samuti haruldus. See oli kõik vesi minu veskile. Töö tõi tööd juurde ja nii see läks. Tasapisi sai üha selgemaks, et õpetaja amet mulle sobib. Olin avastanud endas koolitaja geeni,” rõõmustab Aire. Innustunult asus ta teadmisi täiendama Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis, kus avati esmakordselt liiklusohutuse erialal bakalaureuseõpe.
MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal juhatuse liige Katrin Klaebo toob välja, et 2016. aastal, kui toonane Maanteeamet soovis sulgeda Rapla büroo, oli Aire autokool üks aktiivsematest sulgemise vastu võitlejatest. „Tänu Rapla aktivistidele jäid sulgemata ka Põlva, Valga ja Võru liiklusregistrite bürood. 2016. aasta sündmustest ajendatuna asutas Aire Rapla valda 2018 aastal liiklusnõukogu. Juba 11 aastat on Aire ainus liiklusõigusrikkujate järelkoolitaja Kesk-Eestis,” rõhutab Katrin kelle teada annab Aire nüüd tasapisi töö üle tütar Anettele, kes on praegu Eesti noorim sõiduõpetaja.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Oluline on samastuda ja arvestada õppijaga, tunnetades tema individuaalset võimekust ning eripära. Hoia motivatsiooni, see kiirendab arengut. Märka, kiida, innusta ka siis, kui põhjust pole. Leiuta jooksvalt töö käigus meeldejäävaid seoseid, mooduseid, nippe ja meetodeid. Anna õppijale võimalus eksida ja oma viga märgata, kogeda. Sõiduõppes on vigade kaudu õppimine lausa füüsiliselt tuntav. Tunnusta õppija võimekust ja toeta tema tegevust ja enesealgatust. Koolitajaks olemine tähendab vajadust asetada end õppija kingadesse.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Räägin mõistujutu: rohujuuretasandi paremaks tunnetamiseks hakkasin kord ujumistrennis käima. Oma teada oskasin ujuda, aga mitte õigete võtetega. Valisin meelega ala, milles mul eeldused puuduvad. Kahjuks jätsin trenni pooleli, kuna see osutus liiga raskeks. Kohe oli kõik veelgi selgem ja tunnetasin lausa füüsiliselt, kui raske on õppida midagi, milleks pole annet. Kogemus arendas mind väga ja minu empaatiavõime kahekordistus. Läbielatu aitas veelgi rohkem mõista, kui raske on õppida asju tegema metoodiliselt õigete võtetega, eriti eelduste puudumisel.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Minu pidupäev on siis, kui juhiloa saab õpilane, kelle õppetöö on olnud eriti raske. Nendest õpilastest saavad reeglina väga eeskujulikud sõidukijuhid. Teine pidupäev on siis, kui märkan, et õpilane ühel hetkel naudib autosõitu. Suurimat rõõmu enda tööst tunnen, kui introvertne õpilane hakkab minuga rääkima ja küsimusi esitama.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Oleneb, milliseks tulevik kujuneb. Usun, et need on empaatiavõime, suhtlemis- ja kuulamisoskus.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
1. Suureneb täiskasvanud õppijate osakaal – elukestev õpe muutub üha populaarsemaks.
2. Meeskonnatöö kaudu õpitakse lahendama probleeme ja arendama uusi teemasid.
3. Paindlikumad õppimisvõimalused: e-õpe, tehisintellekt ja robotid aitavad luua paremaid õppimistingimusi ka erivajadustega õppijaile ning seeläbi kasvab majanduslik heaolu.
4. Kutse-, kesk- ja huviharidus muutuvad ühtsemaks ja koostatakse huvidele vastavaid personaalseid õppekavasid.
5. Kogu haridussüsteem muutub lõimuvaks, kuna maailm üha avardub.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma