KEELEKOHVIK RAAMATUKOGUS on Tallinna Keskraamatukogus suurt populaarsust kogunud keeleõppeinitsiatiiv, mis ammu väljunud pelgalt kohviku raamidest. Õppida saab oma kodulähedastes raamatukogudes üle Tallinna enamasti eesti keelt aga ka võõrkeeli, nende hulgas inglise (nii eesti kui vene keele baasil), vene, soome, rootsi, saksa, prantsuse, hispaania, hiina, korea ning isegi võru keel. Raha ei küsita ning vestlusi juhivad ja kohvikutööd aitavad nüüdseks juba 31 kohvikus korraldada kümned vabatahtlikud. Osalejaid, kelle vanus ulatub teismelistest eakateni, on kõikjalt üle maailma, koguni riikidest nagu Süüria, Kolumbia, Austraalia ja India. Tallinna eeskujul korraldatakse selliseid ettevõtmisi nüüd mitmetes paikades ka mujal Eestis. Keelekohvikutes osalejatest on saanud omakorda kohvikute läbiviijad, osalemise järel on leitud töökoht või lihtsalt parandatud oma võimalusi tööturul ja ühiskonnaelus.  Kohvikud muudavad ühiskonda sidusamaks – kokku saavad ju väga erinevad inimesed ning suureneb empaatia teistsuguse suhtes.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna juhataja Kristel Palk:Alustasime 2016. aastal seetõttu, et oleme aastate jooksul näinud raamatukogude erilist ja olulist positsiooni elukestva õppe toetamisel. Raamatukogud on erinevate ühiskonnaliikmete jaoks kergesti ligipääsetavad asutused ning pole enam aastaid pelgalt raamatute laenutamise punktid. Pigem on tegemist kogukonna- ja õppekeskustega, kus saab lisaks raamatutele leida palju muid, elukestvat õpet toetavaid tegevusi. Meie osakonna eripära viis otsuseni keskenduda eelkõige keeleõppele. Alustasime eesti keele kohvikuga, et võtta sihiks just meie riigikeele õppe toetamise vähemusrahvuste esindajate seas. Hiljem lisasime tänu võimekatele raamatukoguhoidjatele ja äärmiselt tublidele vabatahtlikele ka teisi keeli, mida keelekohvikutes või kursustel on võimalik õppida.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Kristel Palk: Keelekohvikuid läbi viies oleme näinud, et lisaks keelte õppimisele saavad osalejad lisainfot ka riigi kultuuri ja ajaloo kohta ning oskavad seeläbi õpitut konteksti panna ja kohalikus kogukonnas paremini toime tulla. Näeme, et inimestele õppimisvõimaluse andmisega oleme indiviidide ja kultuuride vahele ehitanud sildu, mis tavaolukorras sama orgaaniliselt ei pruugiks tekkida. See aga aitab vähendada eelarvamuslikku ja vaenulikku õhkkonda Eesti ühiskonnas.