Riina Kütt: koolitajal on inimeste ees suur vastutus                                   

 Riina Kütt on koolituskeskuse Tungal asutaja, juht ja koolitaja. Ta on veendunud kogemusõppe pooldaja ja usub, et kõik täiskasvanud suudavad ennastjuhtivalt õppida. Riina koolitab näiteks täiskasvanute koolitajaid, õppeasutuste õpetajaid ja õppejõude, samuti teisi täiskasvanuid, kes on huvitatud isiklikust arengust. Lisaks koolitamisele on Riina jaoks oluline koostöövõrgustikes osalemine. Ta on Võru- ja Põlvamaa koolitajate klubi eestvedaja ja alates 2016. aasta septembrist tegutseb Riina EPALE täiskasvanuhariduse saadikuna.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Minu koolitajatee algas 1999. aastal Naiskodukaitses, kui osalesin õppijana Taani kolleegide tehtud instruktorikursusel ning tundsin selle käigus, et täiskasvanuna õppimine ja täiskasvanute koolitamine võivad olla väga nauditavad. Sellele esmasele kogemusele järgnesid magistriõpingud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal ja praktiline tegevus sisekoolitajana. Nüüdseks olen ligi kuus aastat tegutsenud vabakutselise koolitajana ja iseendale tööandjana. Lapsena unistasin kunstnikuks saamisest. Praegu tunnen oma tööd tehes suurt rahulolu, kuna koolitaja töös on väga olulisel kohal tõenduspõhisus, aga ka loovus. Tuginedes klassikute sõnadele: „Andragoogika on kunst ja teadus aitamaks täiskasvanud inimestel paremini õppida” – seda koolitamine minu jaoks tähendabki.Kuidas koolitamine Teie arengut toetab?Koolitamine on pingutust nõudev töö mitmes mõttes ja seetõttu on sellel ka suur enesearengu potentsiaal. Kõige olulisemad küsimused, millele koolitajana pidevalt vastama pean, on „Kes ma olen?” ja „Kes ma olla soovin?”. Koolitaja töötab inimestega ja mõjutab seeläbi inimeste elu, ning võimalik, et ka saatust. Seetõttu pean olema kindel, et mina koolitajana olen selline inimene, kes väärib olema kaasinimeste elusaatuse mõjutaja. 

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Need on hetked, kui ma näen inimeste silmi säramas, nende enesekindlust kasvamas ja huvi suurenemas, ning tunnen, et inimeses on tekkinud või tulnud juurde jõudu võtta vastu uusi väljakutseid. Samuti on toredad need hetked, kui kohtun mõne koolitusel osalenuga mõnda aega pärast koolitust, ja ta annab mulle õhinal teada, mida kõike ja kuidas on ta vahepeal tänu koolitusele teistmoodi tegema hakanud ning kuidas on see talle kasuks tulnud.

VIDEO

Veiko Hani: koolitamine aitab mul olla parem inimene                                       

 Veiko Hani on IKT-valdkonna koolitaja, kel on selge siht toetada inimesi ja organisatsioone tehnoloogia tulemuslikul kasutamisel. Veiko on panustanud Eesti haridustöötajate digipädevuste arendamisse – tema koolitustel on osalenud tuhandeid õpetajaid ja teisi haridusvaldkonna spetsialiste. Oma koolitusettevõttes Eduring on Veiko tegelenud ka koolide IT-juhtimise ja haridustehnoloogilise nõustamisega, õppematerjalide digiteerimisega ning koolitanud õpetajaid distantsõpet läbi viima.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Tehnoloogiavaldkonna inimesena 2001. aastal tööturule asudes märkasin, et tehnoloogia iseenesest ei tee suurt midagi – vaja on tehnoloogilised võimalused organisatsiooni jaoks tööle panna. See oli aeg, kus õpetajad täitsid koolides paberpäevikuid ja õppeedukuse analüüs tehti käsitsi nende põhjal. Pärast tunde suheldi telefonitsi lapsevanematega ja anti ülevaade õpilase õppeedukusest. See võttis õpetajatel palju aega ja oli kohati ebaefektiivne. Planeerisime arendused ja hakkasime tehnoloogiat tööprotsessidesse lõimima. Mõnevõrra ootamatult ilmnes töötajate vastupanu uuenduste suhtes. Uute lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks asusin kolleege koolitama. Koolituste kaudu sain kasutajatelt ettepanekuid loodava süsteemi parendamiseks. Pärast aastast juurutamist ütlesid töötajad, et lahendus aitab neil aega kokku hoida ja sellest sai organisatsiooni aasta parim uuendus. Sündis kooli oma e-päeviku lahendus. Mõne aasta pärast kasutas seda igapäevaselt rohkem kui 2500 inimest. E-päeviku lahendust juurutades märkasin, et haridusvaldkonnas on ka muid kohti, kus tehnoloogia kasutuselevõtt võib tulemuslikkust tõsta. Hakkasin tegema õpetajatele arvutialaseid koolitusi – kuidas koostada õppematerjale. Kandideerisin Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajaks ja sellest ajast olen regulaarselt tegutsenud õppijate toetamisega.

Kuidas koolitamine Teie arengut toetab?
Tehnoloogiavaldkonnas toimuvad iga päev muutused, nendega on oluline kursis olla, et oma õppijaid toetada. Õpin nii iseseisvalt kui ka kogukondades. Koolitajal on hea võimalus ennast arendada koolitades ja nõustades. Tõhus võimalus on õppida koos arengupartneri või kaaskoolitajaga. Koolitamine ongi suures osas õppimine ja enesearendamine – nii isiksusena, koolitajana kui ka erialaselt oma valdkonna spetsialistina. Usun, et koolitamine aitab mul olla parem inimene. Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!Tore on, kui õppijad tulevad ja ütlevad mitu aastat pärast koolitust, et õpitu toetas nende hakkamasaamist uuel töökohal, või omandatud teadmised ja oskused on leidnud iga päev kasutamist. Samuti on vahva märgata, kui õppijad kogevad koolitusel ahhaa-efekti. Loen alati huviga õppijate tagasisidekirjeldusi koolituse kohta – need arendavad.

VIDEO

Daniel Kotsjuba: olen õppijate kaasteeline, mitte koolitaja                               

Daniel Kotsjuba on viimased kümme aastat tegelenud inimkeskse ehk kõiki kaasava disaini praktiseerimise ja arendamisega. Samas valdkonnas Daniel ka koolitab, olles Eesti Kunstiakadeemias kaasava disaini kursuste külalisõppejõud ja avatud akadeemia koolitaja. Ühtlasi on Daniel üks viiest Eesti avaliku sektori innovatsioonitiimi liikmest – tiim töötab selle nimel, et muuta avalikud teenused kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks. Üks viis selle saavutamiseks on teenusedisaini koolitused. Nende kohta on õppijad tagasisides välja toonud, et koolitused on uskumatult mõjusad – viie päeva jooksul on võimalik jõuda nii oluliste tulemusteni, mis ilma koolituseta oleks väga kaua aega võtnud.

Kuidas olete koolitajaks saanud?
Ma ei peagi end koolitajaks. Olen disainer ja praktik. Oma töös disainerina kogesin pidevalt, et vajasin kõrvalpilku ja konstruktiivset kriitikat. See aitab näha asju, mida ise ei oska märgata. Seetõttu arvangi, et ma pole niivõrd koolitaja, vaid pigem juhendaja, kes aitab õppijatel kõrvalt perspektiivi näha ja on neile õppimisprotsessi käigus toeks.

Kuidas koolitamine Teie arengut toetab?
Koolitamine tähendab minu jaoks koos õppijatega teel viibimist ja vastuste otsimist. See on pidev õppimine, sest õpetamise käigus saan ka mina uusi teadmisi. Disainivaldkonna puhul meeldib mulle väga, et disainer on metoodika tundja, kes teab mingit teekonda konkreetse lahenduseni, aga sisu osas peab end konkreetse kliendi vajadustega kurssi viima ehk õppima. Pidev õppimise protsess arendabki.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Inimesed teevad minu töö vahvaks. Kui jõuame üheskoos kihvtide ja nutikate lahendusteni, mida varem kas pole tehtud või mis tunduvad praegust aega ja vajadusi silmas pidades parimad, siis see rõõmustab. Nagu eespool mainisin, on disainitöös oluline aru saada, mis probleemiga on tegemist. Kui selle ära taban, siis kergitabki see suunurgad ülespoole.

VIDEO