Esimeses numbris saab muuhulgas lugeda sellest, kust ja kuidas võivad töökoha kaotanud inimesed leida koolitust ning millised on töötuksjäänute kogemused; sellestki, milliseid võimalusi pakuvad täiskasvanutele õppimisek kutsekoolid ja vabahariduskeskused ning kust sobivaid kursusi otsida.

Õpitrepi avaküljel mõtisklevad tunnustatud ja tuntud Eesti tegijad selle üle, mis on olnud nende elu suurim õppimine; ajakirja tagaosast leiab lugeja ülevaate eelseisvast õppepuhkuste korra muudatustest, aga ka kergemat lugemist, nii näiteks julgustab tuntud liiklusõpetaja Johannes Pirita autosõitu õppima ka neid, kel aastaid üle 50. Iga artikli lõpus on viited, kust teema kohta rohkem otsida või küsida.Võib öelda, et ajakirjast leiab kõike, mis seondub elukestva õppimisega. Ning kui ei leia, on võimalus toimetusele kiri teele saata ja ise järgmise numbri kokkupanekul teemat pakkudes või kirja-kaastööd saates osaleda.

Ajakirja maht on 28 lehekülge, seda annab välja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga, selle paneb kokku ja seab trükivalmis Eesti Päevaleht, toimetaja Agne Naruski eestvedamisel.

Muuseas rõhutab toimetaja oma avaveerus lugejatele, et õppimine ei tähenda üksnes koolipingi nühkimist, nagu me oleme harjunud mõtlema, vaid ka hea raamatu lugemist, nauditavat vestlust, raadiokuulamist, lapselapse hoidmist, vana mööbli kõpitsemist, lastevanemate koosolekul osalemist, jutuajamist kolleegidega jne. Mis tähendab, et sellest ajakirjast leiavad midagi kõik need, kes elavad aktiivselt  ning soovivad elukvaliteeti tõsta veelgi.

Õpitrepi esimest numbrit saad lugeda ning artikleid kommenteerida SIIN

Õpitrepp ilmub kolm korda aastas, järgmist numbrit on oodata 15. septembril.

Ajakirja väljaandmine toimub EL struktuurifondi Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse populariseerimine” raames.