Töökohapõhine õpe (ehk õpipoisikoolitus) on omal kohal siis, kui tööoskused vajavad lihvimist või päris uus eriala õppimist. Seda mujal maailmas väga levinud kutsehariduse vormi pakuvad paljud koolid juba ka Eestis. 

Signe Kalberg

Õpipoisikoolitus ehk töökohapõhine õpe sarnaneb ammustest aegadest teada-tuntud meistri-õpipoisi suhtega. See annab nii noortele kui ka täiskasvanutele võimaluse omandada praktilisi oskusi ettevõttes kohapeal kindlaid tööülesandeid täites. Teoreetilised teadmised saab õpipoiss kutsekoolist juurde. Et selline õpe saaks üldse toimuda, on vaja kooli ja praktikaettevõtete vahelisi usalduslikke ja mõistvaid suhteid.

Luua metsanduskool on üks aktiivsemaid töökohapõhise õppe pakkujaid, viis aastat tagasi alus- tades olid nende partnerette- võteteks Stora-Enso Timberi gruppi kuuluvad puidutööstusettevõtted, erametsaomanike liit ja SA Era- metsakeskus ning mõned Tallinna haljastusfirmad. Nüüdseks on koos- tööpartnerite nimekirja lisandu- nud riigimetsa majandamise keskus (RMK), koos korraldatakse metsuri- koolitust.  

„Esialgu pakkusime võimalust õppida saeliinioperaatoriks ja arboristiks. Operaatorikoolitusega ajendas alustama paljude saeettevõtete koostöösoov ja tööjõupuudus – projekti algus viis aastat tagasi langes kokku ehitusbuumiga. Haljastusfirmades oli nende järele kogu aeg suur nõudlus,” rääkis Luua metsanduskooli töökohapõhise õppe juhtivõpetaja Aino Mölder. Hiljem lisandunud metsurikoolituselt ootavad palju metsaomanikud. Sellest, kas oskajaid metsureid on võtta või mitte, sõltub otseselt erametsa käekäik. 

Luua kooli vanim metsurieriala õpipoiss on olnud 71-aastane erametsaomanik, kes sai nii koolitunnistuse kui ka kutsetunnistuse ja tegi silmad ette paljudele noorematele. Kutsetunnistus lubab oma tööoskusi pakkuda mis tahes metsafirmale.

Kogu õpipoisikoolituse arendusprojekti tulemus Luua metsanduskooli jaoks oli 33 kooli- ja/või kutsetunnistust 56 alustanule. Kool sai väärt kogemuse ja mis seal salata: töökohapõhised õppurid annavad koolile olulist eelarvelisa.

Alates õpipoisikoolituse projekti lõppemisest 2008. aastal on Luual täiskasvanuõppe lõpetanud 26 arboristi (alustas 33) ja 40 metsurit (alustas 52). Uue, poolteist aastat kestva õppekava järgi hakkas eelmisel sügisel õppima 16 arboristi.

Kõige alus on ettevõtte huvi
Narva kutseõppekeskus pakkus esimest korda töökohapõhist õpet 2007.–2008. aastal. Õppedirektor Riina Veidenbaum meenutas, et kool sai toona hea kogemuse toateenindajate, puidupingitööliste, keevitajate ja müüjate õppe korraldamisega. „Hiljem töökohapõhist õpet soovijate puudumise tõttu enam läbi ei viidud,” nentis Veidenbaum. Sellest sügisest oli kavas avada töökohapõhise õppe grupid keevitaja, elektriku, arvjuhtimisega (APJ) metallilõikepinkide operaatori ja soojusseadmete käitaja erialal neile, kel keskharidus juba olemas. „Soovijaid tuli ainult ühele erialale, alustame töökohapõhist õpet soojusseadmete käitaja ametist huvitatutele,” ütles kuseõppekeskuse direktor. „Külastame õppida soovijate tänaseid töökohti ja koostame eksperthinnangud töökohapõhise õppe läbiviimiseks.”

Riina Veidenbaum on seisukohal, et töökohapõhise õppe osakaal peaks aasta-aastalt suurenema. Temagi peab siin äärmiselt oluliseks ettevõtte ja kooli koostööd. „Oskustööliste õpetamine töökohas annab õppijale eelised, ta saab vahetut praktilist teavet töökoha juhendajalt ning koolist teoreetilised teadmised. Kui ettevõtted-organisatsioonid tahavad oma töötajat koolitada, siis leitakse ka töökohtade juhendajad,” ütles ta.

Tööandjalt oodatakse valmisolekut anda õpipoisile koolipäevadeks vaba päev, võimaldada õppepuhkust ja leida sobilikud juhendajad, lisas Tallinna teeninduskooli kaubandusvaldkonna juhtivõpetaja Aive Antson. „Kooli poolt on juhendaja töö tasustatud, ka pakume tasuta juhendamisalast koolitust. Peaaegu sada protsenti meie töökohapõhistest õppijatest sooritab ka kutseeksamid,” selgitas ta.

Osa õppureid leiab tee kooli ise, teisi suunab sinna töökoht. Sel õppeaastal on Tallinna teeninduskoolis töökohapõhiseid õppijaid koka, kelneri, baarmeni, toiduainete tehnoloogi, müügikorralduse ja müügiesindaja erialal. Õppetingimused pannakse paika kolmepoolse lepinguga, mille allkirjastavad kõik kolm osalist: õpilane, kool, töökoht. Kaubandusvaldkonnas näiteks on nn ettevõttepõhised grupid moodustatud Eesti Statoili, tarbijateühistute keskühistu ja R-Kioski juurde.

Õpe sobib igas vanuses inimestele
„Töökohapõhises õppes võib õppida  sõltumata vanusest, tööstaažist ja eelnevatest teadmistest. Tähtis on endapoolne soov ja tahe uusi teadmisi ning oskusi omandada. Võib öelda, et täiskasvanud ongi töökohapõhises õppes rohkem motiveeritud, nende õpiedukus on kõrgem kui vahetult pärast põhikooli või gümnaasiumi tulnutel,” nentis Antson.

Juhtivõpetaja hinnangul on töökohapõhine õpe populaarne nende inimeste hulgas, kes väärtustavad enda arengut ja professionaalsust, soovivad olla oma erialal kompetentsed. See õpe sobib hästi töötajatele, kes viimati omandasid oma alal teadmisi aastaid tagasi ja tahavad nüüd ajaga kaasas käia. Samuti sobib see hästi erihariduseta inimestele. Kui inimene on õppinud veterinaariks või juuksuriks, aga töötab nüüd hoopis kaupluses, siis on see hea võimalus omandada ametialased oskused töö kõrvalt.

Töökohapõhine õppija õpib samadel alustel kui koolipõhine õppija. 61-aastasel õppijal – nii vana on olnud kõige vanem Tallinna teeninduskoolis õppija – on samad õigused ja kohustused kui 15-aastasel kutsekooliõpilasel. Tal on õpilaspilet, ISIC-kaart ja võimalus saada nendega seotud soodustusi, ta võib taotleda stipendiumi ja kaugemalt tulija ka sõidusoodustust. Rääkimata sellest, et õppida saab tasuta.

Õpipoisikoolitust alustati pilootprojektina seitse aastat tagasi. Aasta kulus ettevalmistustele ja peagi alustas seitsmes kutsehariduskeskuses 18 erialal õppimist 187 õpipoissi. Õppekavad olid lihvitud just nimelt selle õppevormi tarvis.  

Paar aastat hiljem, 2005. aasta oktoobris, läks käima jätkuprojekt, mida rahastati Euroopa Sotsiaalfondist (enne Phare kaudu). Kolm aastat väldanud projektis osales 16 kutseõppeasutust üle Eesti, kaasatud oli 184 praktikaettevõtet. 
30 erialal tegutses kokku 870 õpipoissi.

Lõviosa töökohapõhisest õppetööst (ligi 70%)  moodustab praktiline töö ettevõttes otsese juhendaja käe all, ühe meistri juures õpib kuni neli õpipoissi. Praegu pakub töökohapõhist õpet 13 kutseõppeasutust.

ÕPIPOISI, ÕIGEMINI -TÜDRUKU LUGU

Lea Väits lõpetas 1992. aastal loomakasvataja erialal toonase EPA. „Olen sellest sfäärist juba aastaid eemal ja endale mujalt rakendust otsinud,” rääkis ta. „Võib ju mõelda küll, et ega diplom tööd ei tee, tähtis on ikka inimene, tema oskus olla õppimisvõimeline. Aga ikkagi on oluline valdkonnas, kus töötad, rohkem sügavuti minna. Ise ei tuleks üldse paljude asjade pealegi,” põhjendas ta oma otsust minna uuesti õppima. Kui Lea nägi poe teadetetahvlil reklaamplakatit, oli lihtne otsustada: miks mitte minna müügikorraldust õppima, pealegi veel tasuta. Pakuti töökohapõhist õpet Tallinna teeninduskoolis.

Lea sõnul tähendab müügikorraldus kaubandusvaldkonnas päris paljut hõlmavat baasharidust, mis sobib kõigile kaubandustöötajaile. „Ma ei töötanud küll otseselt müügikorraldaja ametinime all, aga palju teadmisi sain õppides juurde küll, palju oli juba iseseisvalt töö käigus selgeks saanud. Igas töökohas on omad süsteemid, mis on õpitavad, aga koolis õppides saad oma nägemust avardada ja rohkem teadmisi,” ütles Lea Väits.

Koolipäevi oli nädalas kaks. Kaubandust puudutavatele valdkondadele lisaks õpiti veel suhtlemisõpetust ja klienditeenindust, omandati teadmisi organisatsioonist ja juhtimisest, raamatupidamisest jm. „Kel on pere ja töö, sel ei ole nii palju aega, et istuda kõik päevad hommikust õhtuni koolis. Töökohapõhise õppe süsteem on väga paindlik ja saad ise oma koolitöid ja -tegemisi planeerida,” oli ta valikuga rahul.