Erivajadustega täiskasvanu õppijana
Üldised põhimõtted:
- Erivajadustega õppija on eelkõige õppija.
- Õppija on koolitaja olulisim infoallikas kohanduste vajaduse täpsustamisel.
- Pole olemas kaht samasugust juhtumit – erivajadus ja puude ulatus ei pruugi välja paista.
- Koolituse ettevalmistamine ja läbiviimine võtab tavaliselt rohkem aega.
- Füüsilise keskkonna kohandamine maksab, hoiakute muutmine on vaid tahte ja informatsiooni küsimus.
- “Sildistamine” ja vale keelekasutus võivad olla solvavad.
- Saatja on õppija assistent, mitte vastupidi.
- Koolituse kohandamine erivajadustega õppijale muudab koolitusel õppimise ladusamaks kõigile õppijatele.
Koolitusele ligipääsetavus:
- Infrastruktuur
- Informatsioon
- Suhtlemine ja suhtumine
Kasulikud küsimused koolitust kavandades:
- Kas koolitusruum on füüsiliselt ligipääsetav?
- Kas koolituskutse on ligipääsetav?
- Kas koolituskutsest on aru saada, et olete valmis koolitust kohandama erivajadustega õppijatele?
- Kas koolituskutse jõuab erivajadustega õppijateni?
- Kas registreerimisvormil saab õppija teada anda oma erivajadustest ja abivahenditest?
- Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab grupi suurust ja koolituse tempot?
- Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse metoodikat?
- Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse ajakava?
- Kas ja millisel kujul on vaja saata õppijatele ja/või viipekeele tõlgile materjale ette?
Kasulikud küsimused koolituse ajal:
- Kas suulist infot on vaja dubleerida kirjalikuga või vastupidi?
- Kas on vaja teisendada kirjalikke materjale lihtsamasse keelde?
- Kas koolitusel on vaja arvestada õppija(te) abivahenditega?
- Kuidas erivajadustega õppija(te) osalemine mõjutab koolituse ajakava?
Kasulikud küsimused koolituse lõpus:
- Kas on vaja kohandada hindamismeetodeid?
- Kas tagasisideankeet on ligipääsetav?
- Kas tunnistus on ligipääsetav?
- Mida me õppisime erivajadustega õppija(te) kaasamisest?
Kasulikud viited:
- Ekspertnõu, koolitused ja ligipääsetavad koolitusruumid: Eesti Puuetega Inimeste Koda, www.epikoda.ee
- Ligipääsetava veebi nõuded: www.epikoda.ee/avaleht/juurdepaasetavus
- Viipekeele tõlgid: Viipekeeletõlkide OÜ, www.viipekeeletolgid.ee
- Silmusvõimendi koolitusruumidesse ja kirjutustõlgid: Eesti Vaegkuuljate Liit, www.vaegkuuljad.ee
- Punktkirjas trükkimine: Eesti Pimedate Raamatukogu, www.epr.ee
- Nordplus kaasava täiskasvanuhariduse projekt http://www.b-inclusive.net/
Allikas: Puuetega Inimeste Koda
Liikumispuudega täiskasvanud õppija koolitusel
- Vajab ligipääsetavat koolitusruumi ja -hoonet.
- Vajab mugavat invatualeti kasutamise võimalust.
- Vajab rohkem liikumisruumi.
- Soovib ise ruumis kohta valida.
- Võib vajada rohkem aega käelisteks tegevusteks.
- Võib sagedamini pause vajada.
- Võib vajada saatjat.
Liikumispuudega õppija kaasamisel:
- On sobilik kasutada sõnu “liikumispuudega”, “liikumistakistusega”, “ratastooli kasutaja”, “liikumisabivahendi kasutaja”, “käima” ja “jooksma”.
- Ära kasuta väljendeid “ratastooli aheldatud”, “ratastooli vangistatud”, “halvatud”, “jalutu”, “invaliid”, “haige”.
- Ära hoia vastava palveta kinni õppija abivahendist ega hakka seda liigutama.
Liikumispuudega õppija koolitusele registreerumise abiküsimused:
- Kas ja millist abivahendit õppija kasutab?
- Kas ja millist abi õppija vajab?
- Kas õppija saabub saatjaga või üksi?
- Kas õppija tuleb toime treppidel?
- Mida oleks veel vaja teada?
Vaegkuuljate ja kurtide kaasamine koolitusel
Kasutab kuuldeaparaati või muud kuulmisabivahendit.
Ei reageeri kõnetamisele.
Kõnetamisele reageerib, aga võib vastata kummaliselt (saab küsimusest valesti aru).
Intonatsioon on teistsugune (nasaalne, ebaühtlane, kõrge).
Jälgib pingsalt rääkijat
Kokkulepped enne õpet
Õppematerjalid: videod, helifailid, kirjalik materjal
Küsimuste kordamine
Viipekeele või kirjutustõlk, materjalid ette saata
Müra / visuaalne müra / kaja
Hämarus, pime ruum
Otsekontakti (pilkkontakti) puudumine
Kuulmislanguse salgamine
Suheldes kuulmislangusega inimesega, nii vaegkuulja kui ka kurdiga:
- Vaata talle otsa.
- Räägi aeglasemalt ja selgelt, vajadusel mitu korda.
- Hääletoon võib olla natuke kõvem, aga karjuda pole vaja.
- Kontrolli, kas kaasvestleja sai sinust aru (“Saan aru!” ei pruugi veel tähendada, et ta ka tegelikult aru sai).
- Ära pelga talle vihjata, et ta räägib liiga kõvasti (teeb ebamääraseid häälitsusi) või liiga vaikselt.
- Kuulmispuudega inimesega ei saa rääkida hämaras ruumis.
- Kirjuta oma sõnum paberile, mobiili- või arvutiekraanile.
Külliki Pode