Õpiränne Iirimaale

Täiskasvanuharidus pole pelgalt koolitused ja kursused
Meie rännak algas AONTASekülastusega. See on Iirimaa riiklik täiskasvanuhariduse organisatsioon, mis edendab täiskasvanuharidust ja esindab selle valdkonna huve. AONTAS tähendab iiri keeles „ühtsus“ või „liit“. Asutajate eesmärk oli, et organisatsiooni iseloomustaks kaasamine.
Pilguheit AONTASe tegevusele näitas, kuidas täiskasvanuharidus võib olla elav, kogukondi ühendav ja ühiskonda kujundav jõud. Iirimaal on täiskasvanuharidus selgelt pildil. Seda toetatakse poliitilisel tasandil, sellest räägitakse avalikkuses ja seda tähistatakse ühiselt. Alates 2007. aastast korraldab ja koordineerib AONTAS iga-aastast üleriigilist liikumist Adult Learners Festival (meil Täiskasvanud Õppija Nädal).  Sellega tähistatakse täiskasvanute õppimist, tutvustatakse erinevaid haridusvõimalusi ja tõstetakse esile täiskasvanud õppijate saavutusi. Festivali keskmes on õppijate lood, uute alguste julgus ning tagasitee leidmine õppimise juurde.
AONTAS on tugev täiskasvanud õppijate eestkõneleja. Kogutakse õppijate lugusid, tehakse uuringuid ja suheldakse poliitikakujundajatega. Nii on kujunenud täiskasvanuharidusest ühiskondlik teema, mitte üksnes haridusvaldkonna sisemine arutelu.
AONTASe külastusest jäi kõlama mõte, et täiskasvanuharidus ei ole pelgalt kursused ja koolitused, vaid eelkõige kultuur ja kogukond. See pani küsima: kuidas saab ühiskond julgustada inimest igas eluetapis kasvama ja õppima? Kuidas luua rohkem hetki, kus inimene julgeb taas õppimise teekonda alustada?

Ka meie hüppasime õppimisse
Sel aastal toimus elukestva õppe festival 2.–6. märtsil, keskseks teemaks oli „Spring Into Learning“ (Hüppa õppimisse). Meie hüppasime õppimisse Dublini Keskraamatukogus (Dublin Central Library), et lähemalt uurida digitaalseid võimalusi mikroõppe tegevuste loomisel. Koolituse korraldas Adult Education and Development Federation, mis tegeleb kogukonnapõhise täiskasvanuhariduse arendamisega.
Töötoas osalemine oli igati praktiline ja inspireeriv õpikogemus. Mikroõpe lähtub ideest, et õppimine võib toimuda väikeste, selgete ja hästi fokusseeritud õpiüksuste kaudu. Üks õpiamps ei püüa katta tervet teemat, vaid keskendub ühele mõistele, oskusele või küsimusele, mille õppija saab kiiresti läbi mõelda ja rakendada. Kasutasime selleks spetsiaalselt loodud keskkonda https://en.campus.virdual-project.eu, mis võimaldab koolitajatel luua lühikesi digitaalseid õpiampse. Platvormil saab õppematerjali üles ehitada samm-sammult: esmalt sõnastatakse õpieesmärk, seejärel lisatakse lühike sisuosa, küsimus või ülesanne ning lõpuks refleksioon või arutelupunkt.
Praktilises harjutuses lõime ka ise väikese õpiampsu. Protsess oli kaasahaarav ja suunas mõtlema, kuidas keerulist teemat võimalikult selgelt ja kompaktselt esitada. Täiskasvanud õppija ei vaja rohkem infot. Ta vajab paremini struktureeritud mõtet. Jagub ainet edasi mõtlemiseks ja kodus katsetamiseks.

Naiste vägi paneb asjad liikuma
Õpperetk Longfordi naiste juurde ja täiendõppe keskusesse LWETB College kulges meeleolukalt ja silmaring avardus taas. 1995. aastal asutatud Longfordi Naiste Liit on tuntud tõelise naisteväe poolest. Nende liikumise eesmärk on ületada maapiirkondade isolatsioon, saavutada majanduslik iseseisvus ja suurendada oma esindatust kohalikus, riiklikus ja rahvusvahelises poliitikas. Külaskäik pakkus hea võimaluse näha, kuidas kogukonnapõhine täiskasvanuharidus toimib väga praktilisel ja inimkesksel viisil. Tegemist on organisatsiooniga, mis on aastaid tegelenud naiste ja kogukondade võimestamisega ning kus õppimine on tihedalt seotud igapäevaelu, eneseusalduse ja sotsiaalse kaasatusega.
Üks huvitav algatus on Seven Sisters, mis koondab mitmeid kogukondlikke naisteorganisatsioone. Selle eesmärk on tugevdada koostööd ja jagada kogemusi kogukonna arendamisel. Seven Sisters keskendub naiste võimestamisele, kogukondliku juhtimise arendamisele, ühiste projektide käivitamisele ning kogemuste ja praktikate jagamisele
See toimib kui võrgustik, kus organisatsioonid toetavad üksteist ning loovad ühiseid õppimisvõimalusi.
Erilist tähelepanu pööratakse ka inimestele, kes on olnud pikka aega tööturult eemal. Nende toetamine algab sageli mitte tööotsingu koolitusest, vaid enesekindluse taastamisest.
Oluline põhimõte on, et inimene ei tunneks end abivajajana, vaid aktiivse osalejana. Samm-sammult liigutakse edasi digioskuste, tööeluks valmistumise ja vahel ka formaalse hariduse suunas.
Õppimist ei käsitleta ainult kursuste või koolitustena. Lähenemine on laiem: õppimine on osa kogukonna arengust ja inimeste toimetuleku tugevdamisest. Pakutavad tegevused hõlmavad näiteks enesearengu ja enesekindluse programme, digioskuste arendamist, kogukonnajuhtimise ja kodanikualgatuse koolitusi, ettevõtluse ja tööeluks valmistumise programme, loovaid ja praktilisi õpitubasid.

Täiskasvanuharidust nähakse kogukonna tugevdamise vahendina
Paljud kursused on üles ehitatud mitteformaalse õppe põhimõttel – väikesed rühmad, turvaline õpikeskkond ja palju arutelusid. See aitab õppijatel samm-sammult taastada usku enda võimetesse.
Täiendõppe keskuses LWETB College avaldas muljet valitsev suhtumine: õpitee katkemine pole mitte niivõrd intelligentsuse, vaid pigem võimaluste küsimus. Tegemist on kohaga, kus õppimine ei ole pelgalt haridustee jätk, vaid paljude inimeste jaoks uus algus. Iirimaal on koolikohustus kuni 16. eluaastani. Samas jõuavad paljud inimesed sellesse kolledžisse õppima alles täiskasvanuna. Õpinguid alustatakse siin 18-aastaselt või veelgi hiljem, pärast mõnda aastat tööturul või ka töötuna. Kolledži ülesanne on pakkuda uuesti alustamise võimalust ning aidata õppijatel liikuda samm-sammult edasi hariduses või tööelus. Pakutakse kursusi erinevatel kvalifikatsioonitasemetel, üldiselt tasemetel 1–6. See loob paindliku süsteemi, kus õppija saab alustada just sealt, kus tema oskused ja enesekindlus parasjagu on. Madalamad tasemed keskenduvad sageli baasoskuste, digipädevuste ja tööeluks vajalike üldoskuste arendamisele. Kõrgematel tasemetel lisanduvad juba erialaprogrammid, mis valmistavad ette tööleasumiseks või edasiõppimiseks.
Huvitav oli see, kuidas kolledžis töötati töötutega. Lähenemine on väga praktiline ja vajaduspõhine. Õpperühmi ei moodustata lihtsalt olemasolevate kursuste järgi, vaid sageli kujundatakse need konkreetse vajaduse põhjal. Näiteks võib moodustada grupi kindla tööandja või töövaldkonna jaoks. See tähendab, et koolitus ei ole abstraktne, vaid seotud konkreetse töövõimalusega.
Veelgi olulisem on see, et õppijatel endil on suur roll õppe kujundamisel. Külastuse käigus jäi kõlama mõte, et õppijatelt küsitakse otse: mida te vajate? Millised oskused aitaksid teil tööle saada või elus edasi liikuda? Selline lähenemine muudab õppimise palju tähenduslikumaks, sest õppija ei ole lihtsalt koolitusel osaleja, vaid aktiivne partner.
Üldiselt torkas silma ja kõrva mõistmisele ja lahendustele suunatud mõtteviis.

Kogukonnatöö keskmes on usaldus

Külaskäik Maynooth University Department of Adult & Community Education’isse avas väga selgelt, millist rolli võib ülikool mängida kogukondliku õppimise ja ühiskondliku sidususe tugevdamisel.
Maynoothi ülikoolis mõistetakse kogukonnaharidust (community education) kogukonna arendamise viisina. See on protsess, mille eesmärk on tugevdada kogukondi, suurendada inimeste osalust ühiskonnas ja toetada kriitilist mõtlemist. Õppimine ei toimu ainult ülikooli seinte vahel, vaid sageli kogukondades endis – kohalikus kultuurikeskuses, kogukonnaruumis või organisatsioonis. Ülikool on siin pigem partneri ja toetaja rollis. Akadeemiline teadmine kohtab kogukondlikku kogemust ning nende kahe kohtumispunktis sünnib õppimine.
Külastusel jäi korduvalt kõlama mõte, et kogukonnatöö keskmes on usaldus. Iirimaal on kogukonna sektor väga tugev, kuid selle kujunemine on võtnud aega.
Usalduse loomise üheks näiteks on kogukondlikud finantsasutused – Credit Union. Need on liikmete endi loodud ühistud, mis põhinevad vastastikusel usaldusel ja kogukonna toetusel.
Kogukondades õppimise käivitamiseks ei alustata abstraktsetest haridusteemadest, vaid millestki, mis inimestele päriselt korda läheb: kohaliku ajaloo kursused, kogukonna majanduse teemad, filosoofia ja ühiskonna aruteluringid. Need teemad toovad inimesed kokku, loovad arutelude ja arvamuste avaldamise ruumi ning avavad tee edasiseks õppimiseks.
Maynoothi ülikoolis nähtu tuletas meelde, et kogukondlik õppimine ei alga õppekavast ega projektist. See algab inimestest. Nende lugudest, kogemustest ja soovist mõista maailma, milles nad elavad. Kogukondlikus hariduses on kõige tähtsam inimeste ühendamine. Usaldus ei sünni kiiresti. Selle loomine võtab aega, nõuab kannatlikkust ja järjepidevat kohalolu. Kui usaldus on olemas, sünnib õppimine sageli iseenesest. Inimesed tulevad kokku, esitavad küsimusi, jagavad kogemusi ja avastavad uusi vaatenurki. Õppimine muutub kogukonna ühiseks teekonnaks.
Seitsme õpihimulise rändurina tulime tagasi veidi teistsugustena. Kindlasti teadlikumatena ja
võib-olla ka veidi julgematena, et küsida: mida on inimesel päriselt vaja, et õppida?

Jagugu sinugi kõigil tulekutel ja minekutel
alati lahkeid tervitusi nende poolt,
keda oma teel kohtad.
/iiri õnnistus/
Aitäh, Iirimaa!

Mida võtsin kaasa õpirändelt?
Kärt Kuvvas-Mekk, Valgamaa täiskasvanuhariduse koordinaator:
“Õppekäik Iirimaale andis selge pildi sellest, kuidas täiskasvanuharidus on seotud kogukonna arengu, koostöö ja õppijate toetamisega. Nähtu kinnitas, et paindlikud ja kergesti kättesaadavad õppimisvõimalused, sh lühikesed koolitused ja kogukonnapõhine lähenemine, aitavad inimesi paremini õppesse kaasata ja nende huvi tõsta. Samuti tuli hästi esile, kui oluline on täiskasvanuharidust nähtavaks teha ja õppijaid tunnustada, et rohkem inimesi jõuaks tagasi õppima. Kõige olulisemana jäi kõlama, et keskmes on eelkõige inimlik kontakt. Vahetu suhtlus ja usaldus loovad aluse, millele kogu õppimine tegelikult toetub. Õppekäik tervikuna andis nii uusi ideid kui ka kindlust, et senine töö on õiges suunas ja seda saab edasi arendada.”

Barbi Paatsi, Järvamaa täiskasvanuhariduse koordinaator:
“Läbivalt kõlas see, et kõigepealt luuakse õppijaga usalduslik suhe, kuulatakse õppijat ja kohandatakse õppimist vastavalt õppija vajadustele. Igal tasandil rõhutati, et õppimine saab toimuda ainult siis, kui õppija ja õpetaja vahel on usalduslik suhe ja turvaline ruum. Ka mina usun sellesse 100%. Kogu õpirände jooksul jäi tunnetus, et formaalse ja mitteformaalse õppe vahel ei ole selgeid ja segavaid piire.  ”

Epp Orgmets, Lääne-Virumaa täiskasvanuhariduse koordinaator:
“Väga meeldis mulle see, et kõik tegevused olid kogukonda kaasavad ja loomulikud, tehakse päris asju, mitte ei pingutata välise nimel. Õppida saab igas eas ja igas kohas, ilma et saakski aru, et õpid. Ka mitteformaalne õpe on oluline ja just see kui õppija tunneb, et teda usaldatakse ja kaasatakse, aitab sageli jääd lõhkuda ning õppijas positiivseid emotsioone ja õpihimu tekitada.”

Joonis: Ave Eero