Tartumaa aasta õpitegu 2020: Eesti kultuuri lühikursus „Ela eestlaste elusid“

Eesti Rahva Muusemi (ERM) hariduskeskus korraldas innovaatilise Iühikursuste sarja, et tutvustada Eesti kultuuri teistest riikidest saabunud ja Eestis pikaajaliselt elavatele vähelõimunud kultuurihuvilistele. Kursused olid tasuta ja neis osales kokku üle 450 inimese, peamiselt Tartust ja Tartumaalt, aga ka mujalt Eestist. Lühikursuste sari koosnes viiest õppepäevast ja viiest õppekäigust, mida täiendati 1-3-päevase mooduliga „Ela eestlaste elusid“, mis ühendab näituste, filmide ja kirjanduse ning e-õpikeskkondade „Kirjandus ekraanil“, „Ajalugu ekraanil“ ja „ldentiteet ekraanil“ võimalused.
Mis oli projekti käivitamise ajendiks?
ERMi täiskasvanuhariduse koordinaatori Aivi Ross sõnul sai lühikursuste idee alguse Integratsiooni Sihtasutuse pöördumisest ERM-i hariduskeskuse poole soovitusega osaleda kultuurilist lõimumist korraldavas hankes. „Selleks töötasime välja viiest õppepäevast ja viiest õppekäigust koosneva programmi, mida oleme nüüd juba kolm aastat kasvatanud ja kujundanud, seda suuresti kursuslaste tagasisidest lähtuvalt,“ selgitas Ross. ERMi hariduskeskuse partneriks said Tartu Ülikooli semiootika osakonna transmeedia uurimisrühma doktorandid, kes lõid vabavaralise haridusplatvormi, mida lühikursused kasutavad. „Platvorm võimaldab näiteks gümnaasiumiõpilastele ajaloo, kirjanduse ja ka keele ühistunde muuseumis läbi viia selliselt, et saaks enne ja pärast muuseumiskäiku teha ka kodutööd,“ kirjeldas Ross projekti mastaapsust ja uudsust.
Millised on Teie ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele (ning Eestile) laiemalt?
„Interaktiivne kursus võimaldab kõige erinevama taustaga inimestel kokku saada, vahetada muljeid ja suhelda,“ näeb Ross lõimumise soodustamises suurt väärtust. „Lisandväärtusena on kursuse läbinutest moodustunud rahvusvaheline klubi (pop-up kohvik ja kultuuriprogramm)“. See tähendab, et lühikursuste sarjal on olnud reaalne praktiline tulem ja potentsiaalselt pikaaegne positiivne mõju sihtgrupile, aidates neil mõista Eesti kultuuri ja siin paremini kohaneda. „Nende omavaheline suhtlus on jätkunud ka sotsiaalmeedias,“ lisab Ross.Kursuste peamiseks sihtrühmaks on kujunenud Tartu kõrgkoolide välisüliõpilased, magistrandid, doktorandid ja ka õppejõud. Paljud neist on alles äsja Eestisse saabunud. Kursus katab uustulnukate professionaalseid (info ja uued õpikeskkonnad), sotsiaalseid (suhtlus ja uued kontaktid) ning emotsionaalseid (muljed ja kogemused) vajadusi.