Läänemaa aasta õpitegu 2020: Koostööprojekt „Noored maale“

Haapsalu linna algatusel sündinud koostööprojekti „Noored maale“ eesmärk on olnud viia kokku erinevaid generatsioone, võimaldada noortel õppida praktilisest kogemusest ning õppida mõistma järeltuleva põlvkonna väärtusi. Väikeettevõtjad/talupidajad suhtusid noortega koos õppimisse väga tõsiselt ning tunnustasid noori värskete ideede ja ettepanekute eest, kuidas väikeettevõtja võiks end paremini turundada ja piirkonna majanduselu elavdada. Ka noortes kasvas huvi projekti järgmises etapis õppida praktilist tootearendust ja talutöid. Koostööprojektis “Noored maale” osales 64 koolinoort ja 38 täiskasvanut. Kõik 102 osalejat olid projekti käigus nii õpetaja kui ka õpilase rollis. Koolinoored said täiskasvanutelt kogemusõpet ning täiskasvanud saavad koolinoortelt kaasaegseid õpikogemusi. Kuues töörühmas toimus õpilaste ja ettevõtjate vahel ettevõtlusalane ajurünnak, mille tulemusena valmisid noorte ideed ettevõtetele kulude vähendamiseks ja tulude suurendamiseks.

Mis oli projekti käivitamise ajendiks?
Koostööprojekti eestvedaja Tiina Saar peab majandusõpetuts ümbritseva maailma toimimise aluseks – kuidas seda mõista ja kuidas teha erinevaid otsuseid. „Nende teadmiste omandamiseks ja rakendamiseks on parim viis praktiline töö. Sellest sündiski idee anda koostöös linna kogukonnatöö spetsialisti ja väikeettevõtjatega noortele võimalus analüüsida maaettevõtluse erinevaid aspekte ja fantaseerida, mis töökohad või põnevad teenused tooksid noore maale,“ sõnas ta.

Millised on Teie ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele (ning Eestile) laiemalt?
Saar usub, et kasu kogukonnale on otsene, sest gümnaasiuminoorte ideed said reaalse rakenduse Haapsalu väikeettevõtjate turundustegevustes. „Ettevõtjad said ülevaate, kuidas noor väikeettevõtet kõrvalt näeb ja märkab. Arvan, et õpilaste tööd on ka linna arengukava koostamisele hea lisamaterjal, mida mõttetalgutel kasutada. Loodan, et lisaks Haapsalu linnale on Eestis veel teisigi omavalitsusi, kes samalaadseid koostööprojekte noortega läbi viivad. See on suureks abiks mõistmaks väärtuseid, mis tooks noore inimese maale elama, ja millised on sealsete ettevõtjate väljakutsed. Lisaks on kogu Eesti põllumajanduse huvi ja lootus, et ehk leiab kahe klassitäie linnanoorte seast nii mõnigi oma kutsumuse maaettevõtluses.“