Pärnumaa aasta õppija Ruth Kaljakin (55) on nii oma sõnutsi kui lähedaste arvates tänu õppimisele täiesti uus inimene. Ruth töötas üle 20 aasta vallaametnikuna, kuid rutiin tegi oma töö ja rõõm kippus kaduma. Aasta enne valdade liitmist tegi naine suure otsuse – minna taas, üle pikkade aastate õppima. Sotsiaalselt tundlikule inimesele sai õpe olla sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas. Nii sai kooliks sedapuhku Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja erialaks erivajadusega lapse lapsehoidja. Otsekui nõiaväel leidis elus aset palju muutusi. Rõõm headest õpitulemustest innustas ning tublidest õppijatest pojad olid eeskujuks. Ruth sai töö ja õpingutega suurepäraselt hakkama ning tüdimus asendus rõõmu ja teotahtega. Tema elus toimunud muutus ei ole jäänud ümbritsevatele märkamata, ta on oma otsustavusega ning aktiivse eluhoiakuga eeskujuks paljudele endistele kolleegidele. Jõudu ammutab Ruth looduses liikumisest – see on kirg, mida nad abikaasaga jagavad. Lapsehoidjaõpingutest innustununa tegi naine teoks veel teisegi ammuse soovi – värskendada inglise keele oskust. Ees ootab tegevusjuhendaja koolitus Pärnu Kutsehariduskeskuses.

Miks Te õpite?

Soov tegevusvaldkonda vahetada tekkis juba viis-kuus aastat tagasi. Elu ise andis selleks õigel hetkel tõuke. Paljud tuttavadki olid õppima asunud. Õppija staatus muudab inimese nooruslikuks ja mitmekesistab elu – see kõik on väga inspireeriv. Minu ja ilmselt ka teiste minuealiste aastakümnetetagune haridus on ajale jalgu jäänud ja sellega ei ole praegu enam suurt peale hakata. Koolis arengupsühholoogia tunnis räägiti, et hilises küpsuseas, vanuses 50–65,  muutuvad inimese senised väärtushinnangud, jäetakse kõrvale ebaoluline ja keskendutakse tõeliselt köitvatele tegevustele. Olen selle ehe näide.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Väga palju head! Tänu ümberõppele ja täiesti uude töövaldkonda siirdumisele on mu elu just selline, nagu ammu soovinud olen – iga päev on täis uusi avastusi, eneses varjatud võimete leidmist, vabadust, loovust, rahulolu. Olen saanud palju uusi sõpru, kellega suhtlen ka peale õpingute lõppu. Elu on saanud uue hingamise ja mina olen muutunud teiseks inimeseks!