Koolituskaart annab töötule võimaluse vajalikku täienduskoolitust otsida

 

Paljuräägitud koolituskaart pole plastikust või papist käega katsutav asi. Selle nimetuse taga on töötutele mõeldud võimalus saada sobivat ja vajalikku erialast täiendkoolitust tasuta ning varasemast kiiremini.

Kiiremini – see tähendab seda, et töötule erialase täienduskoolituse hankimiseks ei tee töötukassa läbi pikka riigihanke protsessi, mida on vaja ümberõppe tellimiseks. Koolituskaardiga on asi lihtsam.

Inimene, kes on end töötukassa töötuna arvele võtnud ning leiab koos sealse konsultandiga, et kui ta üht või teist oskust oma olemasolevast „portfellist“ arendaks ja täiendaks, võiks ta leida uuesti erialast või sellele lähedast tööd. Nii näiteks võib töötu korstnapühkija välja valida euronorme tutvustava ja/või tunnustatud kutsekoolituse, sest suure tõenäosusega aitaks enda nõutud tasemele viimine tal uuesti tööd leida. Aga üht peab teadma: koolituskaart pole mõeldud ümberõppeks, st uue ameti omanda- miseks. Või kannapöördeks tööelus – kuidas soovite öelda. Rõhutagem veelkord – koolitus-kaardiga saab üksnes erialast täiendusõpet. Mis aga ei tähenda, et ümberõpet enam ei saagi.

Töötukassa kaudu saab endiselt vajaduse korral ümberõpet, kinnitas töötukassa juhatuse liige Pille Liimal Eesti Päevalehele. „Koolituskaart on lihtsalt üks tööturu-koolituse rahastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on pakkuda töötutele kiiremini ja paindlikumat erialast täiendusõpet," ütles ta. "Samal ajal tellib töötukassa endiselt erinevaid koolitusi hangetega."Liimali sõnul võinuksid koolituskaardi võimalused aidata näiteks erialaspetsialiste, juhte.

Sel aastal on tööturukoolituseks ette nähtud ligikaudu 172 miljonit krooni, valdav osa sellest summast on tulnud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oletuslikult vaid 20 miljonit on plaanitud koolituskaardi koolitustele, vahendas töötukassa. Ülejäänu eest saavad registreeritud töötud endiselt ümberõpet, kui seda on vaja.

Kuidas asi käib?
Koolituskaardi projekti kaudu endale koolitust otsinud ja leidnud töötu paneb end sinna kirja ja annab koolitajale teada, et tuleb õppima just koolituskaardi alusel. Koolitaja saadab töötukassale registreerimisteate, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ning kui palju see maksab. Töötukassalt saab ta omakorda vastu kinnituse, et selle eest on makstud, ning edasi võib õppimine alata, selgitas Pille Liimal.

See, et koolitus võib maksta kuni 15 000 krooni, ei tähenda, et end võib nii kaua eri kursustel koolitada, kuni see summa täis saab. „Siin on ikka mõeldud, et hüvitame üks kord kursuse või koolituse, mis maksab kuni 15 000 krooni,” ütles Liimal. Kui aga vajadus on tõesti põhjendatud, on võimalik võtta ka rohkem kui ühe kursuse eeldusel, et kõik see kokku ei maksa üle 15 000 krooni.

Oktoobrikuu esimese kaheksa päeva jooksul oli koolituskaardi alusel endale koolituse valinud ja õppima asunud 74 inimest üle Eesti, kõige rohkem tuntakse huvi Tallinnas ja Harjumaal, edastas töötukassa alamprogrammijuht Berit Vogt Eesti Päevalehele andmed. Nende 74 koolituskaardi koolituste kogumaksumus on 444 210 krooni, ühele inimesele kulus keskmiselt ligikaudu 6000 krooni. Rohkem kui pooled neist 74 inimesest tahtsid minna kutselise sõidukijuhi ametialastele täienduskoolitustele. Eriti suurt huvi tunti koolituse vastu, mis annab autojuhile ohtlike ainete veo eriloa. Järgnesid raamatupidamis- ja finantsalased täiendus-koolitused (12,5%) ja laevameeskonna töötajate täienduskoolitused (10%).

Koolituskaart on katsetamisjärgus. Kas ja mis ulatuses see kasutusele jääb, oleneb sellest, kui paljud sel moel täiendusõpet saanutest aasta jooksul töö leiavad. Praeguse seisuga on järgmiseks aastaks aktiivsetele tööturumeetmetele, sh tööturukoolitusele mõeldud 325 miljonit krooni.

Koolituskaardi alusel pakutakse:
•• ametiga seotud tarkvarakoolitusi (raamatupidamis- või personalitarkvara, AutoCad, tööstusseadmete juhtimise tarkvara jms), v.a MS Office’i koolitused;
•• sõidukijuhi ametikoolitusi, mille tulemusena saadakse ohtlike ainete, reisijate, veoste vms veo eriluba;
•• teeninduse tipp- ja keskastme spetsialistide ja kontoritöötajate täiendus-koolitusi;
•• tööstuse tippspetsialistide ja keskastme tehnikute täienduskoolitusi;
•• laevameeskonna töötajate täienduskoolitusi;
•• muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid, juristid, arhitektid jt) spetsiifilisi täienduskoolitusi.
•• Ei pakuta juhtimisalaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid ja eriala algtaseme koolitusi.
•• Sobiv õppeasutus tuleb välja valida töötukassa nimekirjast. 
Vaata: www.tootukassa.ee
•• Esimesel nn koolituskaardi nädalal said enim täiendõppijaid endale Revali merekool, AS MSCA, Autojuhi Koolitus OÜ, Fixum AK OÜ, Haja autokool, Norax koolituskeskus, Rafiko, Tallinna tehnikaülikool, Tartu ülikool.

Allikas: töötukassa

Koolitajad, tähelepanu!
Töötukassa otsib taas koolitajaid, kes osaleksid koolituskaardi projektis. Koolituskaardi kvalifitseerimiskonkursi lisakonkursi tähtaeg on 30. november 2009. Juhised, avaldused, kriteeriumid koolitusasutusele, valdkonnad, milles töötukassa soovib täiendkoolitust osta jms leiate töötukassa koduleheküljelt 
www.tootukassa.ee