Kes peaks maksma kutseeksami eest?

 

Arvamused jagunevad siin laias laastus kolmeks. Juristid ütlevad, et kui enese ametialast koolitamist ja eksami sooritamist nõuab tööandja, siis peab ta ka kulud kandma. Kutsekoja hinnangul on igati loogiline, et kutseeksami eest tasub töötaja, sest kutsetunnistus kuulub inimesele endale, mitte tööandjale. Ettevõtted on vihjanud, et kui nad maksaksid kinni kõik koolitusega seotud kulud, siis ei oleks neil enam põhitegevuseks vahendeid. Igapidi odavam on seega palgata kohe kutsetunnistusega töötaja.


Küsib Agne Narusk

 Kui palju maksab Eestis kutseeksam? Mis selle hinna sisse kuulub?
Kutseeksami tasu on kutse taotlejale keskmiselt 150 eurot, kuid paljud kutset andvad asu- tused on otsustanud teha soodustusi. Näiteks peavad õpetaja kutseaasta läbinud korvama ainult kutsetunnistuse vormistamise hinna – 4,80€, ehkkki kutseeksami korraldami- ne ja läbiviimine maksab ühe õpetaja kohta ligi 100 eurot. Tähtajaliste kutsetunnistuste puhul on taastõendamine keskmiselt 20% odavam.

Kõige kallimad – 1255 eurot – on kinnisvarahindaja ja varahindaja kutseeksamid, mille kõige kallim osa on ekspertide (hindamiskomisjoni liikmete)  töötasu. Kutseeksami tasu koosneb kutseeksami ettevalmistamise ja läbiviimisega seotud kuludest, sh administratiivkuludest, ruumide rendist, materjalide ajakohastamisest, hindajate ja kutsekomisjoni töötasust (kui on määratud) ning näiteks dokumentide nõuetekohase arhiveerimise korraldamisega kaasnevatest kuludest.

 

 


Vastab Kutsekoja 
kommunikatsioonijuht 
   Mari-Ann Rebane 

Miks on kutseeksamid tasulised?
Kutseeksamid on tasulised, sest nende korraldamisega kaasnevaid suuri kulusid Eesti riik kutset andvatele asutustele – nendeks on tavaliselt tööandjate, kutse- või erialaliidud – üldjuhul ei korva. Erandiks on töötukoolituse läbinud ja kutsekooli lõpetajad, kelle kutseeksami eest maksab riik.

On ameteid (majandusregistrisse kantud tegevusalad), kus teatud aja tagant eksamit teha on kohustuslik. Kas ka need eksamid on tasulised ja miks?

Kutsekoda ei korralda kutseeksameid. Neid korraldavad enamasti tööandjate või kutse/erialaühendused, kes on saanud kutse andja tegevusloa. Kutsetunnistuse kohustuslikuks muutmine teatud tegevusalal töötamiseks käib läbi eri valdkondlike õigusaktide. Kutsekoja seisukoht on, et nendega võiks kaasneda vähemalt osaline riigipoolne toetus.

Selle taastõendamise käigus hinnatakse, kas inimene on endiselt sellel alal kompetentne ja kas ta on kursis valdkonnas toimuvate uute arengutega. Enamasti on taastõendamise protseduur esmakordsest kutse taotlemisest lihtsam ja ka maksab seetõttu vähem. Kuid ka siin on kutsekomisjon koostanud täpse kalkulatsiooni, mille põhjal kujuneb ka konkreetne taastõendamise hind.

Kes peaks ikkagi Kutsekoja arvates maksma palgatöötaja kutseeksami eest? Mida näitab kogemus?
Kutsetunnistus kuulub siiski inimesele endale, mitte tööandjale. Seetõttu on normaalne, et kutseeksami eest tasub töötaja. Need tööandjad, kes soovivad, et nende töötajad oleksid kompetentsed ning nende oskused ja teadmised hinnatud ja tunnustatud, ka panustavad sellesse ning võtavad kutseeksami tasu enda kanda. Samas, töötajaid valides võib tööandja loomulikult eelistada neid, kellel on kutsetunnistus.

Pea kõikides valdkondades on tööandjaid, kes on oma töötajaid kutseeksamile saatnud ja selle eest ka ise tasunud. Need on tavaliselt edukad ettevõtted, kes väärtustavad oma töötajaid ning peavad oluliseks enda pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti. Mõned tööandjad on läinud ka seda teed, et suure kaadri voolavusega ametikohtadel sõlmitakse oma huvide kaitseks töötajaga leping, kus sätestatakse kutsetunnistuse tasu kompenseerimise viis (töötamine teatud aeg selles ettevõttes ja ära minna soovides maksumusest mingi osa kompenseerimine vms).

Tööandja nõuab kutsetunnistust, kuid inimesel pole raha, et kutseeksamile minna. Mida siis teha, mida soovitate?

Meie soovitame veel kord tööandjaga rääkida ja proovida jõuda kokkuleppele, mis rahuldaks mõlemat osapoolt.

Kas on lootust, et kutseeksam muutub kord kõigile kättesaadavaks?
Kutseeksamid on kõigile kättesaadavad. Mis puudutab rahalist poolt, siis Kutsekoda ei ole koht, kus selle üle otsustatakse. Selliseid otsuseid saab teha vaid riigi tasandil.

Kust saab huviline kutseeksamite, kutse taotlemise ja muu kutset puudutava kohta infot? Kuhu ta võib oma küsimustega pöörduda?

Kogu kutsesüsteemi (sh kutsestandardid, tegevusloa saanud kutseandjad, kutseeksami tasu, kutsetunnistuste register) kohta on informatsioon üleval Kutsekoja kodulehel. Info selle kohta, millal kutseeksamid toimuvad, millised dokumendid ja kuhu tuleb esitada, on üleval juba konkreetse kutse andja kodulehel. Kõikide kutsesüsteemi puudutavate küsimustega võib pöörduda Kutsekoja poole: kutsekoda@kutsekoda.ee.

Kui palju on Eestis kutseid? Kui palju on seni välja antud kutsetunnistusi?
Hetkel kehtib 639 kutsestandardit 368 kutsealale: näiteks abikokale, kokale ja meisterkokale on välja töötatud eraldi kutsestandardid, kuid nad moodustavad ühe kutseala. Tänaseks on välja antud 62 448 kutsetunnistust.

Miks võiks ühel tublil oskajal kutsetunnistus taskus olla? Mis on eelised?
Ühel tublil töötajal võiks kutsetunnistus taskus olla, sest see näitab, et tal on olemas vastava töö tegemiseks vajalik kompetentsus (oskused, teadmised ja hoiakud), mida oma ala spetsialistid on hinnanud ja tunnustanud. Kutsetunnistusega inimesel on suurem tõenäosus leida just tema oskustele ja teadmistele vastav töökoht. See annab kindlustunde, et ta on oma alal tubli tegija, ja on üks garantii, et tema töökoht säilib. Ehk kokkuvõttes öeldes on kutsetunnistus konkurentsieelis ja kvaliteedimärk.