Õppida on mõnus ka vanemas eas

Uue inimesega tutvudes uuritakse sageli esimese asjana, kus teine töötab ja mis ametit peab – paljudele on töö oluline eneseteostuse ja enesemääratluse allikas. Kui aga töökoht kaob, on eriti vanemas eas teinekord keeruline uuesti tööd leida. Uuringute põhjal on üheks takistuseks vanemate inimeste vähene enesekindlus. Võrumaal otsustas MTÜ Võluvõru koos Võrumaa Rahvaülikooliga selle vastu rohtu otsida ja algatas 2020. aasta oktoobris projekti, mis aitab üle 55-aastaste võimekust tööturul suurendada. Kaks ja pool aastat kestvas projektis osalejatele pakutakse 78 akadeemilise tunni ulatuses koolitusi, kus käsitletakse näiteks inimese suhteid iseenda ja töömaailmaga ning tööotsimist, samuti antakse teadmisi rahatarkusest ja digimaailmast. Lisaks sellele saab iga osaleja 22 akadeemilist tundi vajaduspõhist nõustamist. Projektijuht Helle Kivi selgitab, et osalejate leidmiseks kasutati kohalikke ajalehti, sotsiaalmeediat ja infoliste, samuti aitas töötukassa, soovitades arvel olnud töötutel liituda projekti gruppidega. Helle Kivi: „Praeguse nelja grupi kogemuse põhjal saame öelda, et vanemaealisi on lihtne kaasata. Osalejad on soovinud ise projekti tegevustega liituda, kedagi pole n-ö sunniviisiliselt saadetud. Seega on osalejate motivatsioon kõrge.“

Mis oli projekti korraldamise põhjus?
Helle Kivi: Järjest rohkem toimub tööturul suuri muutusi. Inimesed jäävad kas olude sunnil tööta või soovivad vanemas eas töötada väiksema koormusega – need on mõned põhjused, miks on üpris suur hulk vanemaealisi tööta. Oleme aastaid tegelenud erinevas vanuses töötute inimestega ja uute tingimustega taotlusvoor (Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondide toetused – toim) sobis selleks väga hästi, et aidata Võru- ja Põlvamaa üle 55-aastased inimesed projekti tegevuste abil tagasi tööturule.

Milline on projekti tulemus ja kasu inimestele ning kogukonnale laiemalt?
Helle Kivi: Projekti tingimustes on kirjas, et osalenutest peaks tööle minema 30%. Praeguseks on programmi lõpetanud neli gruppi. Nende huvi, tahe, eduelamused (näiteks arvutiõppes), uued teadmised ja tuttavad, aktiivne suhtlemine ka pärast projekti lõppu, silmade sära ja suur tänulikkus on meie jaoks protsendist olulisemad. Praeguseks on paljud osalejad töö leidnud, mõned lausa ise ettevõtte loonud ja mitmed on liitunud mõne huviringiga või alustanud uue hobiga tegelemist. Üks üle 70 aastane inimene läks õppima kõrgkooli, et oma võimalusi veelgi laiendada. Võime käsi südamel kinnitada, et kasu on mitmepoolne ja mõjutab paljusid inimesi nende ümber (sh meid organisatsioonina). Näiteks suureneb kogukonnas teadlikkus võimalustest, piirkonda tekib juurde töökohti, tööandjate eelarvamused vanemaealiste tööle võtmisel muutuvad. Osalejate jaoks oleme ka edaspidi olemas, kui neil tekivad küsimused ja uued vajadused – see tähendab, et neil on olemas tugistruktuur. Osalenud jagavad oma kogemusi ja teavet ning sel viisil levib teadmine, et õppida ongi mõnus ka vanemas eas!