Inimesi kannustab kirg tervisliku toitumise vastu

„Koputan ja astun sisse, lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba –mõtelge!“ Kui Juhan Liiv enam kui sada aastat tagasi need read luuletuses „Rändaja“ kirja pani, mõlkus tal mõtteis ilmselt rukkileib. Tänapäeval on leivaküpsetamine taas au sisse tõusnud ja seda kunsti õpetatakse mitmesugustel koolitustel. Just inimeste koolitamisega, kuidas tatrajahu kasutada ja tatraleiba küpsetada, on Liisa Kaasik alates 2016. aastast tegelenudki. Kaasiku algatusel 2017. aastal loodud Facebooki grupp, kus kogemusi vahetatakse, on praeguseks kasvanud 6000 liikmeni ja 2020. aastal said alguse ka veebikoolitused. Siiski nendib Liisa Kaasik, et praktilisi käelisi oskusi õpivad inimesed kõige paremini vahetu kehalise kogemise kaudu: millise struktuuri, maitse ja lõhnaga on ilusti hapnenud juuretis, kui paks peab olema tainas, mis tunne on hoida sooja ahjust tulnud leiba käes … Liisa Kaasik: „Ükskõik kui kaunilt ja põhjalikult ma sellest ei räägiks või kui detailselt kõik kirja paneksin, jõuab see õppijale päriselt pärale ainult läbi vahetu kehalise kogemuse.“ Lisaks leivaküpsetamise oskusele saadakse koolitustelt muudki. Liisa Kaasik: „Sageli juhtub et inimesed ei kipu peale koolitust koju tormama, vaid jääme veel rääkima. Ja siit ongi kasvanud välja ilusaid sõprussuhteid ja koostöövorme. Näiteks ükskord kutsuti mind peale Tartus toimunud koolitust Londonisse tatraleiva õpituba tegema.“

Mis oli tatrajahu ja -leiva populariseerimisega alustamise põhjus?
Liisa Kaasik: Minu tatraleiva õpitoad said alguse 2016. aastal Tartu Rahvaülikoolist, kui reageerisin üleskutsele leida huvitavaid uusi täiskasvanute koolitajaid. Olin selleks ajaks mitu aastat oma perele juuretisega tatraleiba küpsetanud ja valmis seda võrratut oskust edasi õpetama. Õpitoad osutusid menukaks ja tõid kokku väga erinevas vanuses terviseteadlikke õppureid. Kogesin, et mulle meeldib koolitada ja varsti hakkasin Eesti eri paigus ka ise õpitubasid korraldama. Facebooki kogukond sai alguse 2017. aastal et koondada minu õpitubades osalejaid kogemuste jagamiseks ja nõu küsimiseks. Inimeste grupiga liitumisel esitan neile küsimuse: miks soovid selle grupiga liituda. Näen vastustest, et inimesi kannustab kirg tervislikuma toitumise vastu või sunnib tagant juba tekkinud terviseseisund. See kogukond inspireerib ka mind sageli katsetama uusi toite, arenema.

Milline on tatraleiva kogukonna asutamise tulemus ja kasu inimestele ning kogukonnale laiemalt?
Liisa Kaasik: Loodan, et tatraleiva valmistamisest on saanud praeguseks n-ö uus normaalsus ja levinud teadmine. 2013. aastal, kui pereliikme tervise tõttu seda teemat uurima asusin, ei leidunud selle kohta internetis midagi. Tahaksin loota, et olen andnud väikse panuse sellesse, et inimesed, kes otsivad ja vajavad infot tatraleiva küpsetamise ning toortatra toitude kohta, saavad selle teabe kergesti ja mugavalt kätte. Olen kohanud gluteenitalumatuid, kelle jaoks tatraleib tähendab tohutult suurt menüü avardumist ja suurte eestlaste lemmikute: pasteedi- ja kiluleibade taas söögilauale lisandumist – olles närinud aastaid poelettidel müüdavaid riisi-maisigalette, on lausa taevalik lüüa hambad pehmesse lõhnavasse, ahjust tulnud tatraleiva viilu!