Mitte ainult pildid seintel

Raplamaa kaasaegse kunsti keskus tähistas 2020. aastal oma kümnendat sünnipäeva. Raplamaa käsitöö- ja kunstiseltsi juhatuse liige Krista Urvet leiab, et kohalikule kogukonnale on sellise keskuse olemasolu suure väärtusega, sest näitused kunstikeskuses ei ole ainult n-ö pildid seintel, vaid neil on ka suur kunstihariduslik sisu. Krista Urvet: „Ei ole tavaline, et ühes Eesti väikelinnas asub suuremõõtmeline kunstisaal, kus soovivad oma näitusi korraldada tippkunstnikud ja kunstirühmitused ning kus saavad koos käia kohalikud kunstihuvilised, et arendada oma kunstioskusi kutseliste kunstnike juhendamisel.“ Krista Urvet viitab asjaolule, et kunstikeskuse asutamisest saadik on igal aastal korraldatud kursus, kuhu on oodatud kõik täiskasvanud, keda kunst huvitab ja kellel on soov seda praktiliselt õppida. Õppeaasta lõpul on kursuse lõpetajatel olnud võimalus oma töödega näitusel üles astuda. Krista Urvet leiab, et kunstikeskuse eestvedajate Kairi Orgusaare ja Riin Palloni tegevuse tulemusena on kunst saanud Raplamaa inimestele kättesaadavamaks ja lähedasemaks, mis motiveerib neid ka ise rohkem kunstist huvituma ja ennast kunsti kaudu väljendama.

Mis oli „Galerii kui kunstihariduse keskus“ algatamise põhjus?
Kunstikeskuse üks asutajatest, klaasikunstnik Kairi Orgusaar: See on olnud pigem pikaajaline protsess. Tegevust alustades tajusime, et publik võõrastab n-ö nüüdisaegset kunsti. Üks põhjus oli vähene teadmine kunstiväljal toimuvast – kunstipilt on muutunud nii laiaks, et publikul on selles raske orienteeruda. Meie eesmärk oligi tutvustada nüüdisaegset kunsti laiemas spektris – mis toimub parajasti näiteks maalis, graafikas või  klaasikunstis ja milliseid sümbioosiprojekte on võimalik tekitada. Eesmärk on näidata, kui palju on erinevaid võimalusi loominguks ja tutvustada uusi, vahepael küpsenud põlvkondi, kellest kohapeal vähe teati. Samuti tahame Raplasse tuua ka rahvusvahelisi näitusi.

Milline on ettevõtmise tulemus ja kasu inimestele ning kogukonnale laiemalt?
Kairi Orgusaar: Tundub, et publik, kes on selle aja meiega kaasas käinud, on muutunud avatuks ja uudishimulikuks. On olnud võimalik näha väga erinevaid tugevaid näitusi, suhelda kunstnike ja kuraatoritega. Osaleda giidituuridel, töötubades või kursustel. Meil kaasneb iga näitusega võimalus kunstnikega suhelda, olgu siis avamisel või eraldi kohtumisel kunstnikuga (Artis Talk). Koolid või grupid saavad giidituuri kokku leppida. Mis „kasu“ kunstist või kultuurist laiemalt on, tuli võib-olla paremini välja koroonapiirangute ajal. Mina tajusin seda nii, et inimestes läks loovus kinni ja rõõm kippus kaduma. Loodame, et meie tegevus inspireerib looma, loovalt mõtlema ja sellest kõigest rõõmu tundma.