Koolitus, kust sai alguse nii mõnigi uus karjääriteekond

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool on hea näide õppeasutusest, kus reageeritakse kiiresti ühiskonna vajadustele. 2020. aasta kevadel alguse saanud koroonapandeemia kulmineerus tänavu kevadel üle 700 koroonapatsiendiga Eesti haiglates ja teravdas veelgi tervishoiusektori muret pideva töötajate puuduse üle. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis otsustati haarata härjal sarvist ja asuda koolitama haiglatele töötajaid. Fookusesse võeti tervisevaldkonna hariduseta inimesed, kellele pakuti 2021. aasta veebruarist maini kestnud 24-tunnist baaskoolitust töötamiseks haiglate COVID-19 osakonnas. Nii Tallinnas kui ka Kohtla-Järvel korraldatud koolituse läbis sadakond inimest, kellest paljud suundusid seejärel tööle Ida-Viru keskhaiglasse, Narva haiglasse, Rakvere haiglasse, Kohtla-Järve Ahtme vanurite kodusse ja mujale. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli personalijuht Piret Gilden nendib, et koolitus kinnistas nii osalenute kui ka õppejõudude meie-tunnet ja empaatiat teiste inimeste vastu. „Hindamatu väärtus kogukonnale ühtsustunde tugevdamiseks,“ leiab Piret Gilden.    

Mis oli haigla COVID-19 osakonnas töötamise baaskoolituse korraldamise ajend?
Olesja Zeel, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksuse õppejõud-lektor: Meie kõrgkoolis on rektori käskkirjaga kinnitatud COVID-19 kriisikomisjon, kes arutab COVID-19 levikuga seotud teemasid. 2021. aasta kevadel, kui meieni jõudis info, et haiglates on COVID-19 osakondades tööjõunappus, võeti kriisikomisjonis vastu otsus korraldada täiendkoolitused haiglate COVID-19 osakondadesse tööjõu koolitamiseks. Täiendkoolitusi korraldab kõrgkoolis elukestva õppe keskus ja selle juht Siret Piirsalu uuris haiglate koolituskeskustest, mis teemasid oleks vaja käsitleda. Samuti kaardistasime koos need sihtrühmad, keda saaksime koolitada töötamiseks COVID-19 osakondades. Sõelale jäi kolm sihtrühma: laiem elanikkond, kes on jäänud töötuks, aga kes oleks valmis minema tööle haiglatesse, samuti haiglate teiste osakondade töötajad ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilased. Panime kiiresti kokku kolm õppekava ja saatsime taotluse haridus- ja teadusministeeriumisse. Saime loa hakata ka piirangute tingimustes korraldama koolitusi ja nii see alguse saigi. 

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu kogukonnale laiemalt?
Olesja Zeel: Umbes 90% koolitusel osalenutest oli ilma tervishoiualase hariduseta. Positiivne on see, et inimesed olid motiveeritud haiglatesse või hooldekodudesse kohe tööle minema ja paljud läksidki. Minu jaoks on positiivne seegi, et paljudel äratas koolitus huvi meditsiini vastu ja mõned koolitusel osalejad tulid meile õppima õeks või hooldustöötajaks.