Õppimisvõimalused täiskasvanuna

Täiskasvanuharidus on organiseeritud õppetegevus teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning nende säilitamiseks või täiendamiseks. Õppimine võib toimuda mistahes tasemel või meetodil. Samuti võib see asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis.

Täiskasvanuharidus on suunatud täiskasvanud õppijaile, kelle all mõistetakse isikut, kes õpib töölkäimise, perekonnaelu või muu tegevuse kõrvalt. Teisisõnu pole tema põhitegevuseks õppimine.

Täiskasvanute gümnaasiumid

Õppetöö toimub kaks-kolm korda nädalas, sõltuvalt koolist on võimalik ka e-õpe, üksikainete ja eksternõpe. 

Põhikooliõppesse saab tulla 1. oktoobriks 17aastaseks saanud isik. Gümnaasiumiõpe on avatud kõigile. 

Õppima asumiseks vajalikud dokumendid:
* pass või ID-kaart;
* avaldus, mis täidetakse kohapeal või internetis;
* viimane klassitunnistus (põhikoolis) või põhikooli lõputunnistus (gümnaasiumis); 
* väljavõte õpilasraamatust;
* 3 fotot suurusega 3 × 4 cm (sõltuvalt koolist).

Õppijatele on tagatud (Täiskasvanute koolituse seadus): 
* riiklik ravikindlustus;
* kuni 19aastaseks saamiseni on õigus saada lapsetoetust; 
* töötamise korral antakse õppija soovil õppesessioonideks õppepuhkust kuni 30 päeva õppeaasta jooksul;
* kooli lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse alammäära alusel arvutatud õppepuhkust.

 

Täiskasvanute gümnaasiumite kaart ja info

Lisainfo www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/keskharidus

Tutvu ka  täiskasvanute sotsiaalmeedia kampaaniaga TERITA (teisel ringil targaks)

Kutseharidus

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2015/2016. õppeaastal pakuvad kutseõpet 37 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad kutseõppeasutused on riigikoolid. 2015/2016. õppeaastal on neid kokku 29.

Kutsehariduse infoportaal: http://www.kutseharidus.ee.

Kutsehariduse kogemuslugusid ja õppimisvõimalusi koondav teatmik „Abiks otsustajale. Kutseõppevõimalused 2017/18": http://www.kutseharidus.ee/abiksotsustajale.

Erivajadustega inimeste kutseõppe toetamine: www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev-kutseoppes.

HEV õppijad kutseõppes: http://www.kutseharidus.ee/hea-teada/hev-kutseoppes

 

Kõrgharidus

Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks ülikoolid. Kõigil eestikeelsetel õppekavadel ülikoolis täiskoormusega õppima asuvatel tudengitel on õigus õppida tasuta.

Kõrghariduses võid valida rakendusliku ja akadeemilise suuna vahel.

Rakenduskõrgharidusõppe eesmärk on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppekavad sisaldavad vähemalt 30% mahus praktilist tööd. Rakenduskõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolides, ülikoolide kolledžites ja ka mõnes kutseõppeasutuses.

Akadeemiline kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) toimub enamasti kõrgkoolis. Akadeemilise õppe eesmärk on süvendada üldakadeemilisi teadmisi, omandada eriala alusteadmisi ja -oskusi õpingute jätkamiseks ja tööle asumiseks.

  • Paljusid erialasid saab omandada peale päevase õppevormi ka kaug- või tsükliõppes – see tähendab, et 75% koolitööst saab teha iseseisvalt ning koolis loengutel või seminaridel tuleb käia vaid mõni päev kuus.
  • Paljude ülikoolide juures tegutsevad avatud ülikoolid, mille kaudu saab osaleda täienduskoolitustel, kursustel, õppida ülikoolis pakutavaid õppeaineid, omandada lisaeriala. Rohkem infot saad iga ülikooli avatud ülikooli juurest.

Üldinfo ja koolide nimekiri: www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus

Õppekavade loetelu: www.hm.ee/ehis/statistika.html

Varasemate kvalifikatsioonide vastavus praeguse haridussüsteemi kvalifikatsioonidele:
www.hm.ee/sites/default/files/vastavustabel.pdf

Täienduskoolitus

Täienduskoolitus võib olla nii poolepäevane koolitus/seminar üksikute kompetentside arendamiseks kui ka pikemaajalisem koolitusprogramm. Oluline on õppekava olemasolu.

Lühikesi õppekavata infopäevi ja seminare täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.

www.hm.ee/et/eesmargid-tegevused/taiskasvanuharidus/taienduskoolitus

www.hm.ee/et/tegevused/taiskasvanuharidus/tasuta-kursused

www.vabaharidus.ee

www.tark.ee

koolitused.ee

2017 tasuta kursused

Täiskasvanute täienduskoolitusasutustele väljastatud koolitusload ja majandustegevuse teatised: www.ehis.ee

UUS!Tasuta kursused sügis 2017